Armastus varemete vahel. Barbara Cartland

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kaotada.

      Kuid ta oli esimesest silmapilgust mõistnud, et ta elu ei saa iial olla täiuslik ilma leedi Emilyta.

      Ta võrgutas naise nii osavalt, et too jäi hingetuks ning sõnatuks. Clint rääkis, et soovib kogu maailma naise jalge ette tuua ega suuda ilma Emilyta elada.

      Emily kaotas mehe ekstravagantsele hoiakule ning osavatele komplimentidele oma südame ning armus sama ülepeakaela nagu ta õdegi.

      Koos südamega kaotas Emily Clintile ka võime vaielda vastu ühelegi mehe soovile.

      Nad laulatati ühel varahommikul Grosvenori kabelis South Molton Streetil.

      Õhtuks olid nad juba New Yorki suunduva laeva pardal.

      Seekord jäi krahvi raevu kuulama ainult ta poeg.

      Vikont põgenes majast kiiresti oma klubisse.

      Leedi Emily kirjutas kaksikõele:

      “Ma loodan, et papa saab oma vihast varsti üle, aga tegelikult pole sel tähtsust.

      Clint on juba praegu väga heal järjel ning pealegi võib ta ühel päeval pärida suure varanduse. Kuid see kõik pole sugugi oluline. Oh, Winifred, ma olen nii õnnelik ja ma tean, et ka sina oled sama õnnelik. Mu ainus soov nüüd on see, et sa Clintiga kohtuksid.”

      Leedi Winifred soovis sama innukalt kui Emilygi oma abikaasat õele tutvustada.

      Ta pidas Richardit täiuslikuks meheks ning leidis, et keegi maailmas ei saa temaga võrdne olla.

      Kulus aasta, enne kui kaksikõed taas kohtusid. Nad mõlemad olid selleks ajaks lapseootel.

      Mõlemad naised pidasid seda elu põnevaimaks kogemuseks.

      Kuna Clint ja Richard soovisid abikaasasid rõõmustada, ostsid nad lähestikku majad.

      Clintil oli Ameerikas palju äriasju ajada, nii et ta ei saanud oma Inglismaal asuvas George’i stiilis häärberis kuigi palju aega veeta, kuid nad käisid seal siiski peaaegu igal aastal.

      Clint oli abiellumisel seadnud oma pruudile ühe tingimuse. Ta soovis, et naine ei kasutaks oma aadlitiitlit. Kui äi teda oma väimehena ei tunnistanud, ei tahtnud Clint inglise aadliga mingit tegemist teha.

      “Sinust saab proua Tison,” ütles ta leedi Emilyle.

      “Ma ei tahakski olla midagi muud,” vastas naine siiralt.

      Kui Winifredi ja Emily tütred kuu ajase vahega sündisid, said nad nii lähedasteks, justkui oleksid samuti kaksikud.

      Kuna Clint ei saanud kaua Ameerikast eemal olla, ei kohtunud Mimosa ja ta nõbu Minerva vahel terve aasta.

      Siis, kui leedi Winifred ootamatult suri, ei olnudki Mimosa nõbu üle aasta näinud.

      Mimosa oli Minervale kohe kirjutanud, et teatada juhtunust ning ka sellest, et ta läheb koos isaga välismaale.

      Ta kirjutas ka, et kuna isa oli maja maha müünud, polnud tal aimugi, mis saab siis, kui nad kodumaale naasevad.

      Mimosa oli siis peaaegu kaheksateist ning oli teinud vanematega plaane seltskonda tulemiseks. Nad olid plaaninud, et kohe pärast õukonnas esitlemist, korraldatakse tema auks ball. See oleks pidanud toimuma aprillis.

      Aga sel ajal, kui too aprillikuu kätte jõudis, oli Mimosa juba isaga reisil.

      Nüüd, peaaegu neli aastat hiljem, mõtles Mimosa oma nõole.

      Teda äkitselt tabanud kriisis polnud tal kellegi teise poole pöörduda.

      Mimosa vaatas uuesti advokaadi kirja oma käes.

      Kas see sai tõesti tõsi olla, mida mees kirjutas?

      Kui nad Inglismaalt lahkusid, oli isa andnud oma advokaadile juhised saata raha igasse riiki, mida ta külastada plaanis.

      Nii oligi neid kõigis pankades raha ees oodanud ning isa polnud kunagi muretsenud ühegi asja maksumuse pärast, mis teda ta eesmärgi saavutamisel aidata võis.

      Kui nad parajasti mõne väljakaevamisplatsi kõrval telgis ei maganud, peatusid nad linna parimais hotellides või rentisid kuuks või paariks maja.

      Neil puhkehetkedel kirjutas isa nähtut üles ning Mimosa kirjutas kõik oma kauni käekirjaga umber. Nii oli tekst loetav, juhuks kui saabub võimalus see trükki anda.

      Kalleim vara, mida nad reisidel kaasas kandsid, olidki isa raamatu materjalid.

      Mimosale tundus, et isal on nii palju öelda, et raamat võib venida mitmesse köitesse.

      Kuna nad liikusid pidevalt ringi, ega omanud kindlat aadressi, oli neile keeruline kirju saata.

      Kuid siiski oli isa enne Liibüast Tuneesia poole teele asumist advokaadile kirjutanud.

      Ta oli käskinud saata raha Tuneesia panka.

      Kuna tal oli Thuburbo Majuse külastamisega nii kiire olnud, polnud ta ise panka jõudnud, vaid saatnud ühe kohaliku teenija nende saabumise ajaks raha tooma.

      Thuburbo Majus asus Tunisest ainult viiekümne miili kaugusel.

      Sir Richard uskus, et sellest saab ta raamatu üks põnevamaid peatükke ega suutnud seega saabumist ära oodata.

      Selle linna olid arheoloogid enese jaoks avastanud 1873. aastal.

      Tol ajal ei põhjustanud see avastus aga sensatsiooni, mida ta tegelikult väärt oli. Tol ajal toimus Tuneesias liiga palju muud, mis tähelepanu endale tõmbas.

      Võitlus piraatidega oli Tuneesia riigieelarvesse märkimisväärse tühimiku tekitanud, nii et majandus oli madalseisus.

      Viletsuses elavad inimesed tõstsid mässu, mida suruti maha karmide repressioonide ning veriste rünnakutega. Sõjavägi võidutses, kuid majandus langes veel hullemasse kriisi, mis tõi koos põuaga kaasa aastatepikkuse näljahäda.

      Viimaks tagandati ametist peaminister, kes kandis peamist vastutust kriisi tekkimise ees.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными СКАЧАТЬ