Astrofüüsika inimestele, kellel on kiire. Neil deGrasse Tyson

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ energiat, mis ei lasknud kiviste planeetide pindadel tahkuda, takistades keerukamate molekulide moodustumist.

      Kui Päikesesüsteemi jäi alles üha vähem vaba mateeriat, hakkasid planeetide pinnad jahtuma. See, mida me nimetame Maaks, tekkis Päikese lähedal asuvas nn Kuldkihara tsoonis, kus ookeanid on peamiselt vedelas olekus. Asuks Maa Päikesele palju lähemal, oleksid need ookeanid aurustunud. Asuks Maa palju kaugemal, siis need ookeanid oleksid üleni jäätunud. Nii või teisiti, meile tuttav elu poleks tekkinud.

      Keemiliselt rikkalikes vedelates ookeanides tekkis orgaanilistest molekulidest mingi veel avastamata mehhanismi läbi end taastootev elu. Selles ürgses supis valitsesid anaeroobsed bakterid – elu, millel läheb hästi hapnikust tühjas keskkonnas, kuid mis ise toodab ühe kõrvalproduktina keemiliselt aktiivset hapnikku. Need varajased ainuraksed organismid muutsid enese teadmata Maa süsihappegaasirikka atmosfääri selliseks, kus leidus piisavalt hapnikku, et saaksid tekkida ka aeroobsed organismid, mis asusid valitsema nii vees kui ka maal. Samad hapnikuaatomid, mida tavaliselt leidub paarides (O2), kombineerusid ka kolmikuteks, moodustades atmosfääri ülakihtides osooni (O3), mis on justnagu kilp, mis kaitseb Maa pinda enamike Päikeselt tulevate molekulivaenulike ultravioletsete footonite eest.

      Elu erakordne mitmekesisus Maal, ja arvatavasti mujalgi universumis, on tänu võlgu süsiniku küllusele kosmoses ning neile lugematutele lihtsatele ja keerukamatele molekulidele, mis seda sisaldavad. Selles ei tasu kahelda – sest olemas on rohkem süsinikul põhinevaid molekulivariante kui kõiki muid variante kokku.

      Kuid elu on habras. Maa ajutised kohtumised suurte komeetide ja asteroididega, mida kunagi tuli päris sagedasti ette, tekitavad meie ökosüsteemis tõsise hävitustöö. Kõigest 65 miljoni aasta eest (Maa ajaloost moodustab see vaid 2%) tabas kümme triljonit tonni kaaluv asteroid praeguse Yucatani poolsaare piirkonda ning hävitas üle 70% Maa floorast ja faunast – muuhulgas kõik suured dinosaurused. Väljasuremine. Keskkonnakatastroof, mis võimaldas meie imetajatest esivanematel täita värskelt vabanenud nišid ning pääseda türannosauruse eelroa rollist. Ühest suure ajuga imetajaharust, mida me nimetame primaatideks, tekkis perekond ja liik (Homo sapiens), mis oli piisavalt intelligentne, et luua teadusmeetodid ja -vahendid ning õppida nende abil tundma universumi päritolu ja arengulugu.

      *

      Mis juhtus enne seda kõike? Mis juhtus enne algust?

      Astrofüüsikutel pole aimugi. Kuigi õigem oleks öelda, et ka meie kõige loovamad ideed on leidnud teaduskatsete käigus vähe või mitte mingit kinnitust. Seetõttu väidavad mõned usklikud inimesed, et õigus on just neil ning miski pidi kõigele ju aluse panema: mingi kõigest muust võimsam jõud, mis on kõige selle allikas. Põhiline liikumapanev jõud. Sellise inimese meelest on kõige taga mõistagi Jumal.

      Aga äkki oli universum alati olemas mingi seisundi või tingimusena, mida me ei suuda veel tuvastada – näiteks multiversum, mis sünnitab pidevalt universumeid? Või äkki sai universum olevaks mitte millestki? Või äkki on kõik, mida tunneme ja kalliks peame, vaid arvutisimulatsioon, mida toodab mingi superintelligentne tulnukaliik omaenda lõbuks?

      Need filosoofilises mõttes vahvad ideed küll reeglina kedagi ei rahulda. Siiski tuletavad need meile meelde, et teadmatus on uuriva teadlase tavaline vaimuseisund. Inimesed, kes usuvad, et nemad teavad kõigest kõike, pole veel lihtsalt komistanud piirile, mis eraldab meie universumis tuntut tundmatust.

      Küll aga teame ja võime igasuguse kõhkluseta kinnitada, et universumil oli algus. Universum areneb edasi. Tõesti, iga aatom meie kehas ulatub tagasi Suure Pauguni ning termotuumaahjudeks olnud suure massiga tähtedeni, mis plahvatasid enam kui viie miljardi aasta eest.

      Oleme tähetolm, mis on elavaks saanud ning millele universum kinkis jõu mõista iseennast – sellega oleme alles alustanud.

      2 Teadusmaailmas eelistataksegi kasutada tõlkimata jäetud ingliskeelseid nimetusi, nt bottom-kvark või b-kvark. – Tlk

      3 Euroopa Tuumauuringute Keskuses, tuntud lühendi all CERN.

      4 Valgusaasta on distants, mille valgus läbib ühe Maa aastaga – umbes kuus triljonit miili ehk kümme triljonit kilomeetrit.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQAAAQABAAD/2wBDAAMCAgMCAgMDAwMEAwMEBQgFBQQEBQoHBwYIDAoMDAsK CwsNDhIQDQ4RDgsLEBYQERMUFRUVDA8XGBYUGBIUFRT/2wBDAQMEBAUEBQkFBQkUDQsNFBQUFBQU FBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBQUFBT/wAARCADhAJcDASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD8upNz 7pvlG84IPO3j1quqkx4JIIHA

СКАЧАТЬ