Vagu. Josemaria Escriva de Balaguer

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Sinult peab nõudma rohkem, sest sa suudad rohkem ja peadki andma rohkem. Mõtle selle üle!

      14 „See on nii raske!“ kurdad sa masendunult…

      Kui sa pingutad, siis saad koos Jumala armuga hakkama. Kui loobud oma isiklikest huvidest, siis võid teenida ligimesi Jumala armastuse nimel ja aidata Kirikut tänapäeva lahinguväljadel: tänaval, tehasehallis, töökojas, ülikoolis, büroos, oma ümbruskonnas, perekonna ning sõprade keskel.

      15 Sa kirjutasid mulle: „Tegelikult kordub ikka ja jälle seesama: puudub suuremeelsus. Kui kurb see on ja kui häbiväärne: leida juba tee ja lasta siis mõnel – vältimatul – tolmupilvel lõppeesmärk häguseks muuta!“

      Ära pahanda, aga pean sulle ütlema, et kõik sõltub ainult sinust: võitle julgelt iseendaga – vahendeid selleks on sul rohkem kui küll.

      16 Kui sinu egoism takistab sul võidelda kaasinimeste materiaalse ja vaimse heaolu eest; kui oled alati kalkuleeriv ja sulle ei lähe korda kaasinimeste materiaalne ja hingeline vaesus, pean sulle rangelt meelde tuletama, et sa järele mõtleksid. Kui sa ei tunne püha vennalikkust oma kaasinimeste vastu, kui elad ainult suure kristliku perekonna ääremail, siis oled sa lihtsalt üks haletsusväärne kõrvalseisja.

      17 Mis on tipp? Hingele, kes Jumalale andub, muutuvad kõik tipud kättesaadavaks: ta avastab iga päev uusi eesmärke, sest ta ei taha ega või Jumala Armastusele mingeid piire seada.

      18 Mida suuremeelsem oled Jumala nimel, seda õnnelikumaks sa muutud.

      19 Sageli ilmub kiusatus, soov natuke iseenesele aega võtta… Õpi sellest väiklasest soovist vabanema; selita, kui seda tunned, otsekohe oma kavatsus!

      20 Sa olid üks neist, kes soovivad „kas kõik või mitte midagi“… Kuna sa ei suutnud midagi teha, siis… Milline ebaõnn!

      Hakka alandlikult võitlema, et kasvatada oma viletsat ja kitsit suuremeelsust seni, kuni see suudab teha „kõik“.

      21 Meie, kes me oleme Jumalale pühendunud, ei ole midagi kaotanud.

      22 Kuidas küll tahaksin nii paljudele kõrva karjuda: „Oma laste loovutamine Jumala teenistusse ei ole ohver – see on rõõm ja au!“

      23 Talle jõudis kätte raske katsumuse aeg ning murest murtuna tuli ta sinu juurde.

      Kas mäletad? Temale – sõbrale, kes sulle „arukaid“ nõuandeid jagas – tundus sinu käitumisviis utoopiline; see tulenevat moonutatud ideaalidest, inimtahtega manipuleerimisest ja … muud sarnased „teravmeelsused“.

      Ta väitis: „Selline eneseandmine Jumalale on religioossete tunnetega ebanormaalse liialduse tagajärg.“ Oma vigase loogikaga arvas ta, et sinu ja su perekonna vahele on astunud üks võõras – Kristus.

      Nüüd mõistis ta, mida sa talle nii sageli ütlesid: Kristus ei lahuta kunagi hingesid.

      24 See on hädavajalik ülesanne: koputada nii mitteusklike kui ka usklike südametunnistusele – mobiliseerida palju hea tahtega inimesi –, et nad panustaksid hingedega töötamise heaks materiaalsete vahenditega ja otseselt.

      25 Ta näitab üles suurt vaimustust ja arusaamist. Aga kui ta näeb, et asi puudutab teda, et just tema on see, kes aitama peab, hoiab ta hirmunult kohe kõrvale.

      Mulle meenutab ta inimesi, kes tõsise ohu korral hüüdsid võltsi julgusega: sõda, sõda! Kuid ise ei soovinud nad ei rahaliselt toetada ega mobiliseeruda isamaa kaitseks.

      26 On valus vaadata, kuidas mõned inimesed almuseandmisest aru saavad: paar senti või vanad riided. Tundub, et nad ei ole evangeeliumi lugenud.

      Ära tunne valehäbi: aita inimestel omandada usku ja kindlameelsust, et nad võiksid end suuremeelselt – juba eluajal – vajalikust lahti rebida.

      Kahtlejale selgita, et isegi maisest seisukohast pole üllas ega kiiduväärt oodata viimase minutini, hetkeni, kui enam nagunii midagi kaasa võtta ei saa.

      27 „Kes annab laenu, ei saa seda tagasi; kui saab, siis mitte kõike; kui kõik, siis mitte oodatud moel; kui aga see õnnestub oodatud moel, saab temast vaenlane terveks eluks.“

      Noh ja siis? Anna! Kulusid lugemata ja alati Jumala pärast… Nii võid sa – isegi inimlikust seisukohast vaadatuna – kaasinimestele lähemale jõuda ja tänamatute hulka vähendada.

      28 Ma nägin, et see lihtne mees punastas, tal olid peaaegu pisarad silmas. Ta oli ausalt teenitud rahaga toetanud häid ettevõtmisi… Ja nüüd kuulis ta, et „head inimesed“ hüüdsid teda ebaausaks.

      Jumala võitluses algaja naiivsusega sosistas ta: „Nad näevad, et ma ohverdan ennast … ja nad panevad mind ikkagi kannatama!“

      Ma rääkisin temaga rahulikult ja põhjalikult. Ta suudles mu krutsifiksi… ning tema mõistetav nördimus muutus rahuks ja rõõmuks.

      29 Kas sa ei tunne põlevat soovi anda end veel täielikumalt, veel meeletumalt?

      30 Kui naeruväärne on meie, armetute olevuste suhtumine, kui keeldume ikka ja jälle Jumalale pisiasju andmast! Aja möödudes võime üha selgemini näha neid asju õiges tähenduses – ning siis sünnib häbi ja kurbus.

      31 Aure audietis, et non intelligetis: et videntes videbitis, et non perspicietis. Need on selged Püha Vaimu sõnad: kuuldes te kuulete ega mõista, ja vaadates te vaatate ega näe.

      Miks muretsed, kui paljud, kes sinu apostellikku tööd ja selle suurejoonelisust näevad, ikkagi sellele pühenduda ei soovi? Palveta rahulikult ja jätka sihikindlalt oma teed: kui ühed ei taha kaasa tulla, küll tulevad teised!

      32 Alates hetkest, kui ütlesid Temale „jah“, muutub sinu horisont iga päevaga üha ilusamaks – see laieneb ja helendab üha kirkamalt. Aga sa pead jätkama, öeldes Talle „jah“.

      33 Püha Neitsi Maarja, piiritu eneseandmise õpetaja. Kas mäletad? Temale viitavad ülistades need Jeesuse Kristuse sõnad: „Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist, see on mu ema.“

      Palu head Ema, et ta annaks sinu hingele jõudu – armastuse ja vabaduse jõudu – vastata tema eeskujul. Ecce ancilla Domini! – Siin on Issanda teenija.

      II peatükk VALEHÄBI

      34 Kui kaalul on tõe kaitsmine, kuidas võiksime soovida, et see meeldiks Jumalale ja samal ajal ühiskonnas vastuolu ei tekitaks? Need on vastandlikud asjad – kas üks või teine! Vaja on põletusohvrit, milles põleb kõik, isegi mõte: „mis teised ütlevad“; isegi see, mida nimetatakse reputatsiooniks.

      35 Kui selgelt mõistan ma nüüd, et „pühal häbitusel“ on sügavad juured Evangeeliumis. Täita Jumala tahtmist…, mõeldes Issandale, keda on laimatud, täissülitatud ja solvatud; armetute inimhakatiste kohtu ette viidud… ja Jeesus vaikib!

      Otsus: langetan pea teotuste ees ja teades, et sellele järgnevad kindlasti ka alandused, ohjeldan end. Ma jätkan seda jumalikku ülesannet, СКАЧАТЬ