Название: Miljonäri abieluettepanek
Автор: Trish Wylie
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Контркультура
isbn: 9789949847839
isbn:
Kerry niisutas keeleotsaga täidlasi huuli, mis püüdis Ronani pilku.
„Kerry. Kerry Doyle.”
Nimi sobis talle, tundus olevat… õige. „Rõõm tutvuda, Kerry. Kerry Doyle.”
Kerry suule ilmus lai naeratus, mis paljastas korrapärased hambad ja moodustas põskedele vallatud lohukesed. See naine on vaatamisväärsus.
„Kummaline mees.”
Ronani pilk siirdus suult Kerri naervatesse silmadesse ja vist esimest korda elus jättis ta magustoidu söömise pooleli, et rahuldada üha kasvavat uudishimu.
”Rääkige mulle oma fantaasiate nimekirjast.”
„Kas üksinda reisival naisel on ikka mõttekas võhivõõrale lennukaaslasele oma marsruuti avaldada?”
Ronan polnud päris kindel, milliseid fantaasiaid ta silmas pidas ja ta muheles selle mõtte juures uut koogitükki lusikale võttes. „Me oleme nüüd ametlikult tutvunud ja pole seega enam võhivõõrad… ning te kinnitasite äsja, et reisite üksi.”
Kui kiire peapööre võimaldas näha Kerry pahast kulmukortsutust, muigas Ronan endamisi. „Ärge pabistage. Teil istub kõrval reisiekspert, kasutage see ära.”
Ta pilgutas silma.
„Te ei ütle siis ära?”
„Abist? Naisterahvale mitte kunagi.”
„Meelitaja!”
Ronanil oli tükk tegemist, et suruda maha naeruturtsatust, mis kippus valla pääsema. „Teate, öeldakse, et kõik oleneb tõlgendusest.”
Nüüd puhkes Kerry naerma. „Te olete parandamatu!”
„Seda on mulle öeldud. Rääkige mulle oma reisist.”
Kerry tegi seda söögi ja kohvi ajal – millest tänu koodile tilkagi maha ei loksunud – ja filmi vaatamise asemel näitas Kerry talle isegi graafikut, mis tegi Ronanile nalja. Kui nad hakkasid John F. Kennedy lennuväljale maanduma, rääkis Ronan talle huvitavatest kohtadest, mida võib vaadata väljaspool turismirühma. Kerry kirjutas kõik trükitud paberilehtede servadele üles.
Kerry entusiasm oli nii suur ja tema väljendusrikkad silmad nii nakatavad, et Ronan kahetses, et ei kohtunud temaga juba Dublinis.
„Kindlasti oli väga põnev käia kõikides neis kohtades.”
Süütu lause, ent torkas nagu noaga. „Jah, see oli tore.”
Kerry pani uute märkmetega varustatud marsruudilehed kotti, nõjatus seljatoele, ohkas kergelt, suul naeratus ja unistav pilk silmades, vaatas siis Ronani poole ja lausus vaikselt: „Ma ei suuda kujutada ette pooltki sellest, mida te näinud olete. Te olete väga õnnelik inimene.”
Õnnest oli asi kaugel. Kuid Ronani mõtted liikusid praegu teist rada. Nad istuvad kõrvuti, pead vastu peatuge, just nagu lamaksid nad voodis, ja ta küsis pisut käheda häälega: „Kas nüüd on teie fantaasianimekiri läbi arutatud või saan ma veel millegagi aidata?”
Kerry naeris, lastes vihjel oma rada minna. „Reis alles algab. Mind ootab ees kolm kuud, nii et ma pole veel õieti maikugi suhu saanud. Kui mulle kuskil väga meeldib, püüan jääda sinna kauemaks.”
Kerryt ootas ees tuhat seiklust. Kuldsed täpid ta pruunides silmades lõid innukalt särama… või kujutas Ronan seda ette…
Kerry oli temast väga erinev. Aga Ronanil õnnestus varjata kadedust, kui ta ütles: „Ma võin soovitada paari head reisijuhti.”
Kerry naer kõlas Ronani kõrvus kütkestavalt. „Seda ma usun. Kas teil on olemas mõni ka algajale reisisellile? Soovitustega mitte tunnistada, et reisid üksi, või miks ei tohi lennukis võõrale inimesele oma nime öelda ja siis see passi küsimus. Need kõik on väga kasulikud nõuanded.”
Ronan ei suutnud muiet varjata. „Ja teie ignoreerisite neid kõiki, aga ma olen selle üle rõõmus, sest tänane lend üle Atlandi oli kõikidest senistest lühim.”
Pärast hetkelist kõhklust kummardus Kerry lähemale ja ütles: „Tänan teid.”
Ronan ei saanud ta silmadelt pilku lahti. Ta uuris neid lähemalt ja naise soe hingeõhk tekitas lähedustunde. Soov Kerryt suudelda oli nii suur, et kui salongituled muutusid hämaraks ja silme ees tõmbus uduseks, oli see nagu vajadus hapniku järele.
Selleks on vaja kummarduda ainult natuke lähemale…
Kui lennuk rappudes maad puudutas ja salongis puhkes aplaus, hakkas Kerry jälle naerma, kergitas ennast ja vaatas üle istmete ettepoole.
„Kas selles on midagi ebatavalist, et piloot maandas lennuki turvaliselt?”
Kui salongituled uuesti süttisid, suundus Ronani pilk Kerry vastu turvavööd pingul nõtkele kehale.
„See oli sujuv maandumine.” Ta kehitas õlgu. „Mõnikord avaldavad reisijad aplausiga tänu.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.