Väike viiteleksikon. Erkki Sivonen

Чтение книги онлайн.

      Artemise marmorkuju Ephesosest Türgis. 1. saj.

      Artemis [arte:mis] Roomlaste poolt Dianaks nimetatud jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde, sündinud Deelose saarel. Sarnaselt Athena ja Hestiaga neitsilik jumalanna, kelle lemmikharrastus oli looduses uitamine ja vibuga küttimine. Artemis oli kõikide noorte olevuste, nii loomade kui ka inimeste, kaitsja. Päikesejumala õena samastati teda sageli kuujumalanna Selenega, hilisemates legendides ka allmaailma valitsejanna Hekatega. Naised, kelle surm oli kiire ja valutu, pidid tänama Artemise hõbenoolt. Tal on otsustav roll üsna mitme müütilise sündmuse puhul, nt Iphigeneia ohverdamises, Aktaioni ja Orioni surmas, Niobe laste hukkamises ning Phaidra ja Hippolytose loos.

      Artur, kuningas (Artorius, Artus) Legendaarne, tõenäoliselt tegelikkuses eksisteerinud kuju, keda on esimest korda mainitud 7. saj pärinevas kroonikas „Historia Brittonum“ kui brittide vanemat v sõjapealikut, kes 5.–6. saj edukalt võitles Britanniasse tunginud anglosaksidega. Ohtrates 12.–15. saj loodud romaanides ja ballaadides kujutatakse Arturit vapra kuningana, kes võlur Merlini abiga pääseb noorukina troonile, kutsub Cameloti linnusesse kokku ümarlaua rüütlid ja peab koos nendega maha arvukalt lahinguid nii lihalike kui ka üleloomulike vaenlaste vastu. Tuntuimad Arturi nimega seotud legendidest on lugu püha Graali otsingutest, Arturist ja järvevaldjatarist ning Arturi surmast nõbu Mordredi käe läbi. Uusajal on Arturi temaatikat kasutanud nt Mark Twain.