Väike viiteleksikon. Erkki Sivonen

Чтение книги онлайн.

      Väike viiteleksikon

      Koostanud Erkki Sivonen

      Esmatrükk: Ilo, 1996

      Esikaanel Finnur Magnússoni „Yggdrasill“,

      foto autor Ondřej Žváček (Wikimedia Commons / CC BY 2.5)

      Tagakaanel Flora fresko 1. sajandist, foto autor

      Marie-Lan Nguyen (Wikimedia Commons / Public Domain)

      Keeletoimetaja Ülo Toomsalu

      Kujundaja Linda Liblikas

      Kõik õigused kaitstud

      Autoriõigus: Erkki Sivonen ja Hea Lugu 2019

      www.healugu.ee

      ISBN 978-9949-673-05-6

      ISBN 9789916601129 (epub)

      Saateks

      Selle raamatu esmatrüki ilmumisest sai tänavu

      23 aastat. Selle aja jooksul on maailm muutunud veel hoopis väiksemaks ja kättesaadavamaks. Üleilmastumine – kiired transpordiühendused, kaubad, piirideta side, inimeste liikumine üle riigipiiride parema elu otsingul – on argipäev. Aga ometi näib välise sarnastumisega koos käivat üks vastassuunaline protsess – mõisteruumide eraldumine. Üha enam kohtab suletud nišše, „teisi elusid“, kus kogu jutt käib vaid oma

      väikese narratiivi, erakonna, konteksti, mängukaasluse raamides.

      Kui sajandi eest lõimis ja toitis õhtumaa ühist kultuuri- ja mõisteruumi alma mater, haridus (see vana „hea klassikaline haridus“, mida ihaldati seda usinamalt, mida kehvem oli õppuri päritolu ja närusem kuub),

      siis nüüd ootab ühiskond hariduselt vähe igavikulist

      ja palju praktilist ettevalmistust ülikiirelt uueneva ja peatselt väärtust kaotava infoga toimetulekuks.

      Paljudel meist on võimalik ise teha asju, millest veel 23 aastat tagasi ei saanud, vähemalt Eestis, unistada. Homme uidata Veneetsia kaupmehepaleede vahel,

      ülehomme juua Jaakobi kaevust Palestiinas ja järgmisel nädalavahetusel kõndida Machu Picchu müüril.

      Aga tõsist kõneainet leitakse vaid oma nišiga, nendega, kellega mõisteruum kattub, olgu sõpruskonnaga ühismeedias või mõttekaaslastega klubis.

      Niisiis võiks nüüd olla sellel väikesel leksikonil ka üks lisaotstarve lisaks praktilisele. Toetada vastupanuliikumist mõttelistele müüridele. Olla optimistlik tõend meid ikkagi ühendavast piirideta kultuuriruumist, kus passi näidata ei ole vaja.

      ERKKI SIVONEN

      1. Märksõnad on sõnastikus paigutatud tähestikulises järjekorras. Rasvases kirjas sõna artiklis osutab eraldi artikli olemasolule antud sõna kohta.

      2. Ümarsulgudes ( ) on antud märksõnade levinumad paralleelvormid, näiteks vanemas eestikeelses kirjanduses kasutatud nimekujud või kreeka nimede ladinapärased variandid.

      3. Nurksulgudes [ ] on lihtsustatud kujul antud nende märksõnade hääldus, mille hääldamine erineb kirjapildist või mille puhul võib ette tulla raskusi rõhu leidmisega.

      Märk ’ näitab järgneva silbi rõhulisust.

      Märk : osutab sellele, et eelnev täishäälik on pikendatud. Nendel juhtudel, kus silbi rõhk väljendub eesti häälduses pikendatud täishäälikuna, on kasutatud pikendus-, mitte rõhumärki.

      Rõhku ei näidata, kui see langeb esimesele silbile.

      Seejuures on muinaskreeka nimede puhul, mis enamasti on eesti keelde ja kultuurikonteksti (nagu enamikku teistesse Euroopa keeltesse) tulnud ladina keele vahendusel ja mille puhul on olnud valida kreeka- või ladinapärase hääldusviisi vahel, eelistatud seda hääldusviisi, mis tundub olevat eesti keeles kodunenum.

      Nt kreekapäraselt

      [eurüdi:ke] (mitte [eurü:dike])

      [mero:pe] (mitte [merope])

      [antigo:ne] (mitte [anti:gone])

      ja ladinapäraselt

      [polüfe:mos] (mitte [polü:femos])

      [helles’pontos] (mitte [hel’lespontos])

      [am’fitrüon] (mitte [amfi’trüon]

      Muidugi ei ürita käesolev väike sõnastik tõestada säärase valikupõhimõtte optimaalsust, vaid katsub pigem anda lihtsat juhatust seal, kus klassikaliste keelte oskust või entsüklopeediat parajasti varuks pole.

      Hääldust ei korrata märksõnadel, mis sisaldavad eelnevat märksõnaks olevat isikunime.

      4. Märgiga → (sõna või fraasi ees) on tähistatud märksõna ülekantud tähendus(ed) tänapäevases keelepruugis. Fraseologismide puhul on antud nende nüüdisajal käibiv tähendus, mis sageli mõnevõrra erineb artiklis seletatud ajaloolisest.

      5. Lühenditest on kasutatud alljärgnevaid:

      Teadmiseks sõnastiku kasutajale