Kui vanad naised armuvad. 1. osa. Katre. Leelo Kassikäpp
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Kui vanad naised armuvad. 1. osa. Katre - Leelo Kassikäpp страница 5
Название: Kui vanad naised armuvad. 1. osa. Katre
Автор: Leelo Kassikäpp
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Контркультура
isbn: 9789949744732
isbn:
,,Vaata nüüd ise ka, millist neist fotodest sa tahaksid siia profiilipildiks panna? Mulle meeldib see!”
Õie pööras arvuti ekraani Katre poole ja näitas fotot, kus Katre istus Taj Mahali trepil. Katre oli seal üsna kena oma valge kübara ja pika valge seelikuga. Nägu ka kenasti päevitunud ja selline rahulolev, õnnelik. Kübara alt piilumas blondiks värvitud juuksetukk. Natuke täidlasevõitu, aga mis sellest. Ega kõik mehed kontidest hooligi, eriti veel sellises eas olevate naiste puhul.
,,Pane pealegi, vahet ei ole!”
,,Nüüd kirjuta siia parool ja siis saad kodus ise konto avada. Ära mulle parooli ütle, muidu hakkan sinu eest vastama, kui laisk oled,” teatas Õie naljatamisi ja ulatas sülearvuti Katre kätte.
Katre oli joodud veinist juba meeldivalt vindine ja ei hakanud sõbrannaga vaidlema. Tegi nõutud toimingud ja ulatas arvuti tagasi. Mis seal ikka halba saaks juhtuda? Ega ei pea ju kellegagi kohtama minema.
Hiljem oli Katre väga palju juurelnud selle üle, kas ta kahetseb seda kergekäelist arvutiflirdiga nõustumist. Tänini ei ole ta osanud sellele ausalt vastata. Ju see kõik pidigi nii minema, et Katre leiaks uuesti oma elu üles ja saaks edasi minna. Kuidagi peab ju selgeks saama, et see, mida otsid, ongi sul nina all olemas. Ainus asi, milles ta on kindel – Mattiast tagantjärele oma elust välja kirjutada ta ei suudaks.
Laupäeval olid Katre ja Õie jälle koos töötamas. Õhtuks oli tellitud juubelilaud neljakümnele inimesele. See ei olnud eriti mahukas töö ja asjad sujusid suurepäraselt. Õie oli ametis suure tordiga ja Katre tegi hetkel täidetud mune. Õie heitis vilksamisi pilgu suurele vanaaegsele seinakellale.
,,Nüüd peame küll pausi tegema, muidu saame liiga vara valmis,” teatas ta seepeale naljatamisi.
Naised pesid käed, võtsid põlled eest ja läksid kontori poolele. Kontoriks oli seda köögist kerge vaheseinaga eraldatud nišši küll palju nimetada, aga seal oli kõik vajalik olemas: kirjutuslaud arvutiga akna all, mugav pöördtool, seinal riiul mõne kaustaga ja selle all isegi väike pehme diivan. Seal Katre nüüd istet võttiski.
Õie istus kirjutuslaua taha ja avas arvuti. Loomulikult vaatas kõigepealt suhtlusportaali, see oli teda huvitama hakanud – alguse asi. Vaatas oma kirjakasti üle. Kallide pakkuja oli ülbeks läinud, tahtis kohe tegutsema hakata. Kirjutas siivutusi, mida ta kõik Õiega teeks ja oleks … Õie blokeeris ta ära. Milleks mingi perverdi peale aega raisa-ta. Siis vaatas, mõned mehed olid teda meeldivaks märkinud: hirmsuure kõhuga vanamees ja üks habemik. Õie pani neile punase risti peale. Ega siis kõigi tahtjatega jõua suhelda. Rainer, 55 – nii oli kirjas järgmise foto juures. Õie jäi hetkeks kõhklema ja siis otsustas arvuti tema eest: kursor arvuti ekraanil oli parajasti rohelise ringikese kohal ja nii oligi arvuti ise Õie poolt selle mehe meeldivaks märkinud. Naine ei osanud siis veel aimatagi, et see hetk otsustas tema saatuse.
,,Kuidas sinul läinud on?” pöördus Õie nüüd Katre poole.
Katre kehitas õlgu …
,,Aga vaadanud ikka oled?
,,Tead, tegelikult ei ole. Pole meeldegi tulnud.”
,,Tahad, vaatame praegu?”
,,Vahet ei ole, kui just viitsid, tee seda. Mul praegu siin nii mõnus istuda,” teatas Katre ja keris oma jaladki mõnusalt diivanile.
Õie oli sõbranna poolt pakutuga nõus ja sisestas tema konto arvutisse.
,,Parooli ütled, või tahad ise kirjutada?”
,,Päike,” vastas Katre.
,,Nii, vaatame siis, mis siin ka on … mõned meeldimised … Kolm maiast vanameest tahavad keppi! Ups! Paar piimahabet tahavad emmet, aga ikka – teadagi milleks! Loen Sulle?”
,,Ah ei viitsi praegu selle jamaga tegeleda,” lõi Katre käega. ,,Puhkame parem natuke, mulle tuligi just mõnus rammestus peale.”
Õie oli Katrega nõus. Sättis ennast ka pisikesele diivanile istuma ja kuna seal olid Katre jalad tal ees, võttis need sülle ja hakkas vanema sõbranna jalgu masseerima.
,,See oli sul väga hea mõte, lasta pöiad opereerida! Kohe jalakesed kenad vaadata! Eks Endlilegi nüüd meeldivad rohkem?”
,,Vahib ta jee minu jalgu! Eks ta on neid juba piisavalt näinud. Ei tema jaoks ole enam mingit vahet, kui ta poleks teadnud, ei oleks tähelegi pannud!” arvas Katre seepeale.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.