Allikahaldjas. Tuul Sepp

Чтение книги онлайн.

      Vanaisa „puhus” paadi rattapumba abil kenasti punni. Paat oli roosa, rõõmus ja ümar ega jätnud üldsegi mereröövellikku muljet.

      „Selle nimi on Must Pärl,” otsustas Kaaren, leidis rohu seest poolemeetrise sirge puuoksa ja vehkis sellega nagu mõõgaga. Hõbe turtsatas põlastavat. „Must Pärl? Pigem võiks selle nimi olla Udar.”

      Kaaren ei lasknud ennast häirida. „Must Pärl on parem nimi,” kinnitas ta veendunult. „Lähme nüüd merd röövima!”

      Päike peegeldus tiigiveelt vastu, veepinna kohal vihisesid edasi-tagasi kiilid, rohelised konnad krooksusid tiigiservas. Hõbe tundis kõhus elevusejõnksatust. Nüüd saavad ka nemad Kaarnaga osa sellest salapärasest pulbitsevast maailmast, mida tal oli varahommikul õnnestunud vaid põgusalt piiluda!

      Nad lükkasid paadi vette ja ronisid paati. Seiklus oli alanud.

       Pärismaailma kaitsesid unustatute eest Väravad. Väravaid kahe maailma vahel oli mitu. Kui palju täpselt, seda ei teadnud keegi. Või õigemini ei mäletanud. Mäletamisega olid Unustusemaailmas üldse kehvad lood. Aga kui kehvad täpselt, see pole mul praegu meeles.

       Igatahes oli igal väraval üks valvur. Väravahoidja. Värava hoidjad olid unustatutest ainukesed, kes päriselt mõlema maailma vahel liikuda said. Aga nendegi liikumisvabadus oli piiratud. Lisaks said värava kaudu eriloaga edasi-tagasi liikuda nõialoomad. Mustad kassid, rongad ja nahkhiired. Neil olid eriõigused, sest ühelt poolt oli nende roll nõidustes unustatud, teisalt ei olnud kassid ja rongad pärismaailmas sugugi välja suremas, nii et nad kuulusidki ametlikult mõlemasse ilma.

       Väravahoidja amet oli unustatute seas kõrges hinnas ja väravahoidjaks ei olnud lihtne saada. Tuli teha igasuguseid teste. Näiteks ruumilise võimekuse test. Ruumiline võimekus on maailmade vahel liikumiseks väga tähtis. Ruumiliselt võimetud niisama lihtsalt eri maailmades käituda ei oska.

       Lisaks oli veel meelekindluse test. Kindlus (see meele oma) pidi olema tugev ja vallutamatu, et väravat hästi kaitsta. Ja muidugi ankrutest. Iga väravahoidja pidi tõestama, et ta on raudselt mõne ankruga seotud. Ankur on väravahoidja side pärismaailmaga ning selle abil on väravahoidja võimeline väravat avama ja sulgema.