Nõiasigidik. Margaret Atwood
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Nõiasigidik - Margaret Atwood страница 6

Название: Nõiasigidik

Автор: Margaret Atwood

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Современная зарубежная литература

Серия:

isbn: 9789985345597

isbn:

СКАЧАТЬ pesupulk hoidis ikka veel kinni nõudepesunartsu riba. See oli viimane koht, kus Felix võinuks kellegi arvates maanduda.

      Vaatamine ei tee paha. Niisiis Felix vaatas.

      Ta parkis auto tee veerde, sammus siis mööda rada, nii et niisked heintaimed ja umbrohi vastu püksisääri peksid. Uks kääksus, kui ta selle laiemalt lahti tegi, kuid tilk õli hingedele pidanuks selle korda tegema. Lagi oli madal, teivastest taladega, kunagi krohvitud, nüüd täis ämblikuvõrke. Sisemus lõhnas mitte liiga ebameeldivalt mulla ja puidu järele, sekka veidi tuhahõngu: see tuli kahe plaadi ja väikese praeahjuga, roostetanud, kuid ikka veel tervest raudpliidist. Kaks tuba: elutuba ja teine ruum, mis oli küllap magamistuba. Sel oli laeaken – klaas näis üsna uus – ja haagiga suletud küljeuks. Felix tegi ukse haagist lahti ja lõi valla. Ukse taga oli umbekasvanud rada, eemal kemmerg. Tänu taevale ei pidanud Felix alanduma peldiku kaevamiseni: teised olid selle tema eest ära teinud.

      Ainsateks mööbliesemeteks olid vana raske puust riidekapp magamistoas ja köögilaud, mida kattis hõbedaste pööristega punane vahariie. Toole ei olnud. Põrand oli laiadest plankudest; vähemasti polnud see muldpõrand. Oli isegi käsipumbaga valamu. Osmiku laes oli elektrilamp ja imekombel läks see põlema. Keegi oli siin elanud hiljem kui, ütleme, 1830. aastal.

      Osmikus oli vähem kui eluks vaja, aga kui Felix omaniku kätte saaks, tehingu sõlmiks, eluaset veidi kohendaks, ajaks see asja ära.

      Valides onni ja sellega kaasneva viletsuse, hakkab ta muidugi nukrutsema. Ta tõmbab kotiriide selga, mängib enesepiitsutajat, eremiiti. Vaadake, kuidas ma kannatan. Ta tundis ära omaenda näitemängu, näitemängu, mille publikuks on tema ise. See enda valitud tusatsemine oli lapsik. Ta ei käitunud nagu täiskasvanu.

      Kuid millised olid tegelikult tema valikuvõimalused? Ta oli liiga kuulus, et leida teist tööd, mitte samaväärset, mitte sellist, mida ta oleks soovinud. Ja Sal O’Nally, kelle käsi oli toetuste aardelaekal, takistaks peenelt Felixi nimetamist vähegi vastutavasse ametisse: Tony ei tahaks võistlejat, Felixit, kes Makeshiwegi festivali mõnelt uuelt eelispositsioonilt üle trumpab. Tony ja Sal, kes ilmselgelt juba koos töötasid, tahtsid kindlustada, et Felixi pea püsiks vee all. Milleks neile siis katsetamisega rahuldust pakkuda?

      Felix sõitis tuldud teed tagasi Makeshiwegisse ja parkis auto väikese tellismaja ette, mille ta oli hooajaks üürinud. Alates sellest mõeldamatust hetkest … sestpeale, kui tal enam peret ei olnud, oli Felix eelistanud maja mitte omada. Ta üüris teiste kodusid. Tal oli ikka veel mõni mööblitükk: voodi, kirjutuslaud, lamp, kaks vana puutooli, mille tema ja Nadia olid õuemüügilt ostnud. Isiklik pudipadi. Need asjad olid üle jäänud elust, mis oli kunagi olnud terviklik.

      Ja muidugi tema Miranda foto. Felix hoidis seda alati läheduses, et saaks seda vaadata, kui tundis, et hakkab pimedusse libisema. Ta oli tütart ise pildistanud, kui Miranda oli peaaegu kolmeaastane. Tüdruk oli esimest korda kiigel. Miranda pea oli kuklas, ta naeris suurest rõõmust; ta lendas läbi õhu, tema väikesed rusikad klammerdusid köite külge; hommikuvalgus kuldas juukseid. Foto raam oli hõbedaseks värvitud, hõbedane aknaraam. Selle võluakna taga oli Miranda ikka veel elus.

      Ja nüüd pidi ta klaasi taha vangi jääma, sest kuna Felixi.

      „Torm” oli hävitatud, oli uus Miranda – Miranda, kelle ta oli kavatsenud luua või ehk ellu äratada – surnult vees.

      Tonyl polnud isegi nii palju sündsustunnet, et lasta Felixil kohtuda personali, tehniliste töötajate, näitlejatega. Hüvasti jätta. Väljendada kahetsust, et „Torm” jääb lavale toomata. Ta viidi minema nagu kurjategija. Kas Tony ja tema käsilased kartsid Felixit? Kartsid üleüldist mässu, vastuhakku? Kas nad arvasid tõesti, et Felixil on nii palju võimu?

      Felix helistas ühte kolimisfirmasse ja küsis, kui ruttu sealt saadakse tulla. Tegemist on hädaolukorraga, ütles ta; tal oli vaja kõik nii ruttu kui võimalik pakkida ja ladustada; ta maksab kiiruse eest lisatasu. Ta kirjutas üürikorteri omanikule tšeki, mis kattis kulud lepingu lõpuni. Ta läks panka, pani Tony näruse jumalagajäturaha kontole, teatas juhatajale, et tal on peagi uus aadress ja ta teeb selle kirja teel teatavaks.

      Õnneks oli tal sääste. Ta võis esialgu kogu maailmale nähtamatuks jääda.

      Felixi järgmiseks ülesandeks oli mäenõlva eluaseme omaniku leidmine. Ta sõitis uuesti kruusateele ja tegi katset esimese farmiga. Ukse avas naisterahvas; keskealine, keskmise väljanägemisega, keskmist kasvu, neutraalset värvi juuksed hobusesappa sätitud. Teksased ja dressipluus; naise selja taga linoleumplaatpõrandal lapse plastlelu. Felixi süda värahtas hetkeks.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Viide W. Shakespeare’i „Tormi” 4. vaatuse 1. stseenile. Tlk. J. Kross. – Siin ja edaspidi tõlkija märkused.

      2

      W. Shakespeare’i „Kuningas Lear”, 5. vaatus, 3. stseen. Tlk G. Meri.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wgARCAMgAgYDAREAAhEBAxEB/8QAHgABAAEEAwEBAAAAAAAAAAAAAAkBBgcIAgQFCgP/xAAcAQEAAQUBAQAAAAAAAAAAAAAABAECAwUHBgj/2gAMAwEAAhADEAAAAZXPmf0AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAVaaepj7LaDLekW+tAAAsCbZZcu3OenygCh0slOjdT3sN3CqtHGrnRQAAAAAAAAAAAAAAAoApVUAAAfO33DWbTeeyy+8xnVoAAGmHq8GCdxjlF55LAVRVdFhaJ+xwXdFu8DPbuJ5eRcUdoD7SNPpxjY5W12QChWpQAABSqtAAAAAAFDlWlKLZs3/g4tz+dL7bx7728moyjJ56VAAA+eTt+stqRb9FXDdp62KoAA0w9XgwTuMcovPJYHI0S9hF3q8hJUr5mWmqvo8NtZ6bXeby3rEvAHgZ6RF9LgzJcun1oAA5ELPVoE0/KZ/AAAAAGO8PtvOxz/AM6ZMJQ+sbmbj5ZwfB6527ovUtk3Dk0nsZNXeGXzFQAAD54+3aze7x+fs2pJfCTFAAGmHq8GCdxjlF55LAFCl1NSPSYcMbay8It25flc1yYLq0ACzplsG3XYM/PFthUAA1q3+H5v+7az6RuEbPY/Q5gAAABhCF1r8aZcoyue2Ni9dl6TzL8mT9WPiuFQAAAD54u4az6BuKbH52O46z6P+FbWlAAGmHq8GCdxjlF55LAGJ9ligi7Fr9r/ADefYLS5bFmWaBe0jyo85lb0+QlVoAs2XbBv16DPzxbYVAAIfOoQeza/GqYDmE4AAAAFKK81nCt/lY9jbtm8/Kl/Yrh4rr3zeTAAAA+eLuGs+iDh+zhw6lA3D8vn3J8rIAA0w9XgwTuMcovPJYH5XU+cvuernJ5FsM4afKB0clPn97TrZiOXTdiNHmAs2XbBv16DPzxbYVAB+h83Pd9V9H3Cdn843ddZ9IPCdr+YAAAAFWGoXU/fv0mIovTe7WJk+Vz7xbNrfOfyN0ZPPgAAAfPF3DWfRDw7Z4r2WOEjrUD6B+KbMADTD1eDBO4xyi88lgaa+qj6pejxS68ym8gAYM3OKKjo0ScnkGwqCzZdsG/XoM/PFthUAGAN3ii76FDnB5HsYQet6+UXnsvPelygAAAAW9ZufQrD/W7H2kbnWnFWtKW9Zu+lbL9K/X+3dqqgAHzxdw1n0Q8O2f5VQOdk1suvM5ub9PlAGmHq8GCdxjlF55LFKoyffxMlQb97PGyKgA/ej5z+6az6KOG7OtAs2XbBv16DPzxbYVABEj0yFs757Luj5SRpb6yPrPv8UtXNJosyXbjafaUyhrr7rjXVBQqpSrybNn4OPcdm7Ba+H0NxZNJ0bZdqYvR+lfA7V0fJ0jn9QAD54u4az6IeHbP86tYfQ4Y6fcxZsuS7DkAaYerwYJ3GOUXnksKow+gRMrQL95vGyAAO1a+cvums+irhuzAs2XbBv16DPzxbYV

1

Viide W. Shakespeare’i „Tormi” 4. vaatuse 1. stseenile. Tlk. J. Kross СКАЧАТЬ