Mees. Otse ja ausalt. Jesper Parve

Чтение книги онлайн.

      Ja nüüd siinsamas toas kukub kogu mu maailm kokku. Kõik. Ma ei suuda enam nii elada. Proovida aidata inimesi, kes ei taha, et neid aidataks. Elada hommikust õhtuni teiste elu ja muretseda nende muresid. Olla valmis igal hetkel, et telefonitoru tõstes on teisel pool politsei, mõni varjupaik või haigla. Püüda aidata teisi, kui mu enda elu on paras pask. Tund aega hiljem jalutan tagasi kontorisse ja teen otsuse, et lahkun oma töökohalt. Töötan hetkel Lasnamäe linnaosavalitsuses ja aasta on 2009.

      *

      Saan aru, et mul puudub see sisemine jõud, et astuda maailmale vastu külma kõhuga ja anda inimestele nõu nende muredes. Sest kuidas saan aidata teisi, kui olen ise nii katki. Ma tean peast seadusi ja õigeid käitumisjuhendeid juhuks, kui tekivad probleemid peredel ja lastel, aga mul lihtsalt ei ole jõudu ega elukogemust, et neid aidata. Nõustada lapsi ja suunata neid kohtadesse, kus neil peaks olema parem. Ma olen ise ju alles laps. Ma ei ole veel saanud meheks. Mul puudub igasugune vägi ja jõud, mida edasi anda. Mis sest, et saan kohe-kohe 30.