Bridget Jonesi beebi. Хелен Филдинг

Чтение книги онлайн.

      „Oi, näe – Bridget!” kudrutas Mufti. „Kõigi lemmikristiema!”

      „Palju sul neid on juba, Bridget?” küsis Caroline ja silitas oma rasedakõhtu.

      „Nelisada kolmkümmend seitse,” vastasin reipalt. „Kolmkümmend kaheksa, kui tänane kaasa arvata! Ooh – tuli meelde, pean minema …”

      „Bridge, saa nüüd ise ka mõni,” ütles Vingu. „Aeg saab otsa, tead küll.”

      Korraks heiastus pilt, kuidas ma haaran Vingul kõrvust kinni ja röögatan: „Arvad, et ma ise pole selle peale mõelnud?”, aga seda ma ei teinud – imelik küll, nagu kümne viimase aasta jooksul päris tihti, ei tahtnud ma teise inimese tundeid riivata.

      „Tahad mu kõhtu katsuda?” küsis Caroline oma rasedakõhtu silitades.

      „Ei, aitäh.”

      „No tule katsu.”

      „Ei, tegelikult pean ma …”

      „Katsu! Kõhtu!” käskis Caroline ehmatavalt raevukalt. „Oi, põtkib!”

      „No ausalt, kes saaks teda selle eest süüdistada,” segas Magda ägedalt vahele. „Jätke Bridget rahule, va titeastjad! Ise tahaksite ka hoopis tööl käia nagu tema ja nõtkeid noori seksijumalaid rajalt maha võtta. Tule, Bridge, lähme võtame napsi.”

      Ta tiris mu piinakambrist välja, ent peatus äkki poole sammu pealt, näost tuhkhall, ja sosistas: „Jeremy räägib jälle selle naisega.”

      „Jeesus küll, Magda, mul on nii kahju. Ikka need vanad vimkad?” küsisin.