Tormirinne. Jim Butcher
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Tormirinne - Jim Butcher страница 7

Название: Tormirinne

Автор: Jim Butcher

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Боевая фантастика

Серия: Sündmuste horisont

isbn: 9789949578689

isbn:

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Jäin teda hetkeks jõllitama. Ja siis libises mu pilk kõrvale väga suurele ja väga ületreenitud lihastega härra Hendricksile. Too urises vaikselt ja see kõlas täpselt nagu Cujo2, enne kui koer autos istuva naise kallale kargas. Ma ei arvanud, et tahaksin Cujo ja tema kahe semuga kaklema hakata.

      Niisiis ronisin Caddy tagaossa Džentelmen Johnny Marcone juurde.

      Nagu selgus, oli see väga kiire päev. Ja ma hilinesin endiselt oma kokkusaamisele.

      Kolmas peatükk

      Džentelmen Johnny Marcone ei paistnud selletaolise mehena, kes laseks mul jalad murda või suu kinni teipida. Tema hallisegused juuksed olid lühikeseks lõigatud ning silmanurkades päevitus- ja naerukurrud. Ta nägi välja rohkem nagu kolledži ragbitreener: hea välimusega, päevitunud, sportlik ja entusiastlik. Seda muljet tugevdasid temaga kaasas olevad mehed. Cujo Hendricks kõrgus meie kohal nagu profimängija, kes on tarbetu ekstreemse julmuse eest mängust kõrvaldatud.

      Cujo ronis tagasi autosse, jõllitas mind tahavaatepeeglist, keeras siis tagasi sõiduteele ja hakkas aeglaselt mu kontori poole sõitma. Rool tema tohututes kätes paistis tilluke ja habras. Tegin mõttelise märkuse: ära lase Cujol käsi oma kõri ümber panna. Ega kätt. Paistis peaaegu, nagu piisaks tema ühestki käest.

      Raadio oli enne mänginud, aga kui mina autosse istusin, läks see täiesti hulluks, pannes kõlarid vilistama. Hendricks kortsutas kulmu ja juurdles selle üle hetke. Ehk pidi ta kõigepealt saatma signaali oma teise ajusse või midagi taolist. Seejärel sirutas käe ja kruttis nuppe, enne kui raadio täiesti kinni pani. Pärast seda lootsin, et see auto peab ikka mu kontorini vastu.

      „Härra Dresden,” sõnas Marcone naeratades. „Saan aru, et töötate aeg-ajalt politseiameti heaks.”

      „Nad viskavad mulle juhuslikke palukesi,” jäin nõusse. „Kuule, Hendricks. Sa peaksid tõesti turvavöö kinni panema. Statistika ütleb, et siis on sul viiskümmend või kuuskümmend protsenti ohutum.”

      Cujo urises jälle minu peale tahavaatepeeglis ja ma naeratasin talle säravalt. Naeratus paistab alati inimesi rohkem ärritavat kui nende tegelik solvamine. Või ehk on mul lihtsalt ärritav naeratus.

      Marconet näis minu käitumine mõnevõrra pahandavat. Ehk eeldas ta, et haaran kaabu pihku, kuid mulle pole Francis Ford Coppola kunagi meeldinud ja mul ei ole ka ristiisa. (Mul on küll ristiema, kes on haldjas – arvatavasti on see vältimatu. Aga see on juba üks teine lugu.) „Härra Dresden,” lausus ta. „Kui palju võiks maksta teie palkamine?”

      See muutis mu ettevaatlikuks. Milleks võiks kellelgi Marcone-taolisel mind vaja minna? „Mu standardtasu on viiskümmend dollarit tunnis, pluss sõidukulud,” vastasin talle. „Aga see võib varieeruda olenevalt sellest, mida on tarvis teha.”

      Marcone noogutas mu jutule kaasa, justkui julgustades mind rääkima. Ta krimpsutas nägu, nagu kaaluks hoolikalt, mida öelda, ja arvestaks minu heaolu vanaisaliku murega. „Kui palju võiks mulle maksma minna soov, et te mõnda asja ei uuriks?”

      „Te tahate mulle maksta selle eest, et ma midagi ei teeks?”

      „Ütleme, et maksan teile standardtasu. See teeb tuhat nelisada päevas, eks?”

      „Tegelikult tuhat kakssada,” parandasin teda.

      Ta naeratas mulle säravalt. „Aus mees on haruldane aare. Tuhat kakssada päevas. Ütleme, et maksan teile kahe nädala eest, härra Dresden, ja teie võtate aja maha. Minge õige kinno, magage ennast korralikult välja, tehke sedasorti asju.”

      Silmitsesin teda. „Ja rohkem kui tuhande dollari eest päevas tahate te, et ma…?”

      „Ei teeks midagi, härra Dresden,” naeratas Marcone. „Üldse mitte midagi. Lihtsalt lõõgastuge ja pange jalad seinale. Ja hoidke uurija Murphyst eemale.”

      Ahhaa. Marcone ei tahtnud, et uuriksin Tommy Tommi mõrva. Huvitav. Vaatasin aknast välja ja kissitasin silmi, nagu mõtleksin pakkumise üle järele.

      „Mul on raha kaasas,” ütles Marcone. „Sularaha peo peale. Usaldan teid kokkuleppe täitmise osas, härra Dresden. Teie ausus on laialt tuntud.”

      „Mmmm. Ma ei tea, John. Mul on just praegu natuke liiga palju tegemist, et saaksin uusi tööpakkumisi vastu võtta.” Auto oli peaaegu minu maja juurde jõudnud. Autouks endiselt lukustamata. Ka mina polnud turvavööd kinnitanud – lihtsalt selleks puhuks, kui mul peaks tarvis olema uks avada ja välja hüpata. Näete, kuidas ma ette mõtlen? See on võluritarkus – ja paranoia.

      Marcone naeratus kadus. Tema ilme muutus siiraks. „Härra Dresden, soovin üsna innukalt teiega praegu positiivset töösuhet luua. Kui asi on rahas, siis saan teile rohkem pakkuda. Ütleme, teie tavapärase tasu kahekordistada.” Ta surus sõrmeotsad enda ees enesekindlalt kokku, ennast pooleldi minu poole pöörates. Jumal hoidku, võiks peaaegu oodata, et ta käsib mul platsile minna ja mäng Gipperi auks ära võita3. Marcone naeratas. „Kuidas see tunduks?”

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Lizard – sisalik, wizard – võlur.

      2

      Stephen Kingi samanimelise psühholoogilise õudusromaani (1981) peatege-lane, 200naelane marutõbine bernhardiin, kes tapab inimesi.

      3

      Win this one for a Gipper – inspireeriv tsitaat filmist „Knute Rockne: All American”, kus Knute on meeskonna treener ja Gipp on ta meeskonna staar, ning Gipp ütleb surivoodil, et kui vahel on kõik meeskonna vastu ja mehed on väsinud ning haiged, siis mine ja ütle neile, et nad võidaksid selle mängu Gipperi pärast. Mida Knute ka teeb.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wgARCAMgAigDAREAAhEBAxEB/8QAHgAAAQQDAQEBAAAAAAAAAAAABwQFBggCAwkKAQD/xAAdAQACAgMBAQEAAAAAAAAAAAAEBQMGAQIHAAgJ/9oADAMBAAIQAxAAAAHjlb+fyQ9E9ErXOcBXiKM6ONEcqvcZFkvbmDH0qPWfZpB89NqznfvjPMDfkjfFlF6Xd7GnG3z2+UWGjYtXjX9jTDO+vPl2B8d9VeNfuvkOJl+sRQYU5qWuPQ9zHr/Im+VDt3SLd5wOs80EJWHqLO9qsgldtrUEX8nhU4wj9Lqhl3SRZbaq8wrpx СКАЧАТЬ


<p>2</p>

Stephen Kingi samanimelise psühholoogilise õudusromaani (1981) peatege-lane, 200naelane marutõbine bernhardiin, kes tapab inimesi.

<p>3</p>

Win this one for a Gipper – inspireeriv tsitaat filmist „Knute Rockne: All American”, kus Knute on meeskonna treener ja Gipp on ta meeskonna staar, ning Gipp ütleb surivoodil, et kui vahel on kõik meeskonna vastu ja mehed on väsinud ning haiged, siis mine ja ütle neile, et nad võidaksid selle mängu Gipperi pärast. Mida Knute ka teeb.