Meele ja mõistuse toidud. Sinikka Piippo
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Meele ja mõistuse toidud - Sinikka Piippo страница 7
Название: Meele ja mõistuse toidud
Автор: Sinikka Piippo
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Биология
isbn: 9789985338629, 978-952-312-025-9, 978-9985-3-3802-5
isbn:
Teadlikuks mäletamiseks on vaja meeldejätmist, meeleshoidmist ja meeldetuletamist. Mälu funktsioneerimist mõjutavad oluliselt inimese motiveeritus, tähelepanelikkus, kasutatud mälustrateegiad ja antud hetke psüühiline seisund, samuti varem omandatud keelelised ja visuaalsed võimed. Mida rohkem mälu treenitakse, seda paremini see toimib.
Meenutamine saab alguse töömälus, kus teavet vastu võetakse ja töödeldakse. Olulised asjad suunatakse pikaajalisse mällu, kus info võib säilida põhimõtteliselt piiramatu aja kestel. Mäluraskused seostuvad üldiselt meeldejätmise ja meenutamisega.
Töömälu toimib ainult 15–20 sekundit ja välistegurid häirivad seda eriti kergesti. Töömälu on lühimälu kõige olulisem osa, kus infot teadlikult käsitletakse. Tähelepanuvõime abil võidakse keskendada tähelepanekuid ja teabe käsitlemist kõige olulisemale – see on töömälu piiratuse tõttu väga vajalik. Tähelepanu hajumine vähendab mälu tõhusust, samal moel mõjuvad väsimus, stress ja vananemine.
Töömälusse saabuv uus teave aktiveerib kaugmälus sisalduvat. Kaugmälus salvestatud teabe abil võib töömälu liigendada uut infot.
Viigipuu
Oluline on inimese enda teadvusejuhtimine, sest selle abil saab ta korrastada vastuvõetud teavet, reguleerida oma motoorseid võimeid ja tundereaktsioone. Teadvusejuhtimisel vajatakse nii töö- kui ka kaugmälu, mille põhjal saab eesmärke ja toiminguid hinnata, kavandada ja teostada. Teadvusejuhtimise jaoks on keskse tähtsusega suuraju otsmikusagar, eriti seal paiknev orbitofrontaalkorteks.
Pikaajalise mälu maht on põhimõtteliselt piiramatu, aga igaühe mäluvaramu on erinev, see sõltub kogemustest, näiteks tööst ja harrastustest. Kaugmälu ei häiru nii kergesti kui töömälu, aga meeldejätmine ja meenutamine võivad tekitada raskusi. Motivatsioon ja mitmesugused assotsiatsioonidel põhinevad mälutehnikad soodustavad kaugmälu talitlust.
Pikaajaline ehk kaugmälu koosneb mitmest eri liiki mälust. Semantiline mälu sisaldab teavet ümbritsevast maailmast ja keelelisest mõistestikust, mida muuhulgas õppimine avardab. Episoodiline mälu talletab sündmusi ja kogemusi. Protseduuriline mälu hõlmab õpitud oskusi ja harjumusi, ja mäluhaigetel säilib see sageli kõige kauem. Tulevikku suunatud mälu on mäluhaiguste korral kõige sagedamini häiritud. Näomälu seondub parempoolse oimusagaraga. Üks mälu alaliik, mis mäluhaigetel samuti väga sageli häirub, on autobiograafiline mälu, mille abil inimene paigutab oma elujuhtumeid ajateljele.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.