Ihusoe äng. Aare Kristoforos Arndt

Чтение книги онлайн.

      lootes et märkavad

      nii nagu on nad

      teinud alati

      ei tea

      kust tulete

      kuhu lähete

      mida üleüldse

      on minuga

      olete tähed

      sõnatuis lauseis

      fookusvälised

      salapildid

      nähtavad silmituile

      kurtidele kuulda

      meie

      me oleme

      kõrvetanud tundlad

      vaid haput

      eristame kibedusest

      soola maotusest

      indiviidid kärgmaastikul

      kollektiivne lühises aju

      inimilm on lampidega

      kineskoopiline pööratus -

      kromosoomirikutud

      sildiga pilditus

      maailm on küllastunud

      transmõtetest ja – peadest

      ei taha enam muud

      kui maitsvat

      ootan homset

      sest see algab

      hommikuga

      ja lõpeb

      õhtuse õhkega

      tänan tänast

      tõenäoliselt tema

      kordumatuse eest

      eilset ei eita

      isegi kui

      seal oli midagi

      efemeerset

      ehk ehkuvat

      sulgugem endasse

      kaheksast viieni

      hiljem korjaku vajajad

      me unist häma

      pressigu pedro-nätsuks

      saagu sealt magusaid

      steeviavärinaid

      saagu aimu

      me ehust

      ja ahust

      küll tahaksin kõheneda

      kuid nii hirmsasti

      maitseb söök ja jook

      kui hea oleks hommikuti

      selga tirida

      vaid pool pintsakut

      kahte jalga

      pooled püksid

      teised jääksid koju

      ootama kuni tulen

      töölt või koguni poest

      liputaksid säärt

      ja varrukat

      aga mina pean

      võtma mõlemad

      sest muidu ei mahu

      liiga palju süginat

      sügiseb siit ja sealt

      peab talvima

      vanaema valmistatud