Nagemine. Heather Graham

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Ta töötas palju väljaspool kohalikku piirkonda, ent nad olid teinud mitmeid ekspeditsioone koos. Jack oli väga hea sukelduja, kellega oli mõnus koos töötada.

      Naine punastas, nähes ta näol kerget naeratust.

      “Ma tean, ma tean, Jack. Naera pealegi mu üle. Aga “ilusa lapse” eest aitäh. Minu kasvu juures ei kuule ma seda sõna eriti tihti,” sõnas ta väsinult.

      “Kuule, ma usun, et sa midagi nägid. Ja võib-olla pole “ilus laps” sinu kohta õige väljend. Kuidas oleks: hei, sina, vapustav kaunitar? Ja mis puutub tollesse asja, siis ei saa me praegu midagi teha, eks?”

      Naine noogutas.

      Mees pani talle isalikult käe õlale. “Võib-olla kuuleme varsti mõnest kadunud isikust.”

      “Ma loodan, et ei kuule. Mulle meeldiks rohkem, kui see oleks olnud mu ettekujutus,” ütles Genevieve.

      “Muidugi… see paik on üksjagu veider. Võib-olla kuuleme, et mõni vembumees viskas mingi mannekeeni vette.”

      “Ja-ah, noh, ma pean sellest üle saama,” pomises naine.

      “Küll sa saad. Kõik läheb hästi.”

      “Tõesti?” Naine pöördus teda vaatama, toetudes reelingule. “Ma võiksin vanduda, et sa istusid seal oma tähtsust täis sõbraga, püüdes mitte nõustuda minu projektilt mahavõtmisega.”

      “Mina? Ma ei lubaks seda mingil juhul. Mina sukelduksin sinuga koos iga kell, Genny.”

      Naine riskis heita kiire pilgu mehele, kes endiselt Jacki lauas istus. Thor. Kes kurat kannab nime Thor? Ja-ah, mehel on reputatsioon. Ja mingis muus paigas mingil muul ajal istuks see nimi talle väga hästi. Ta pikkus, kehaehitus ja karmid näojooned sobiksid tõesti iidsele piksejumalale. Aga see siin oli Key West, nad elasid tõelises maailmas. Ja seal all ei hoolinud keegi sellest, mitu korda sinust ajalehtedes juttu on olnud. Miskipärast tundis ta mehe suhtes ebasümpaatiat, võib-olla sellepärast, et ta oli olnud nii valmis talle appi ruttama. Pretensioonikas. Ülbe. Need omadussõnad sobisid talle hästi. Põhjuseks ei olnud see, et ta töötas teises grupis. Talle lihtsalt ei meeldinud see mees.

      “Tule, ma tutvustan sind. Ta pole tegelikult üldse paha poiss.”

      ”Tõsi ka või?”

      “Kuule,” ütles Jack kergelt. “Su oma sõbrad on ka su kallal terve õhtu aasinud, eks?”

      Genevieve kehitas õlgu. Jah, sellest loost ülesaamine võtab üksjagu aega. Ei – nad ei lase tal sellest kunagi üle saada.

      “Tule, tule, ma teen sind tuttavaks.”

      Naine pööritas silmi, ent järgnes Jackile ta laua juurde.

      Mees sai plusspunkti sellega, et tõusis püsti. Naine ei näinud suuremat osa ta näost, sest ta kandis suuri musti prille, aga tal olid kenad kõrged põsesarnad ja tugev lõug, mis kindlalt iseloomustas ta isiksust. Asjalik, karm, ilmselt kartmatu. Absoluutselt enese- ja otsusekindel. Naine uskus, et ilma tänase juhtumita poleks ta sellest mehest suurt hoolinud. Ta ei paistnud olevat mees, kes oma töös või mängudes eriti teistega arvestaks.

      “Thor, saa tuttavaks: Genevieve Wallace. Thor Thompson.”

      Mees sirutas naisele käe. Aga ta ei naeratanud. Tema ei suhtunud tollesse laibaloosse samasuguse lõbususega nagu teised. Ilmselt tundus see talle ohtliku ja ärritavana.

      “Thor,” pomises naine, surudes vaid hetkeks ta kätt. “Huvitav nimi.” Ta ei suutnud varjata oma hääles kostvat kerget halvustavat tooni.

      Sellepeale kõverdusid mehe huuled põgusaks muigeks. “Vabandust, mu vanavanemad olid norralased. Nad abiellusid Minnesotas. Sealkandis on see nimi üsna tavaline. Genevieve, jah?”

      “See on jälle meie suguvõsa lemmiknimi. Püha Genevieve. Minu esivanemad olid arvatavasti vana kooli katoliiklased,” vastas ta.

      “Gen. Väga lihtne,” ütles Jack rõõmsalt. “Istu. Ma toon sulle ühe õlle. Aa, sul juba on. Noh, siis… istu.”

      “Mm…” naine kõhkles. Ta oleks pidanud kiiremini mingi ettekäände välja mõtlema. Ükskõik mida. Ma juba istun seal oma sõpradega. Vabandust, ma olen väga väsinud, ma lähen oma tuppa. Seal puu otsas on kass, kelle ma pean alla tooma… Midagigi!

      Aga ta polnud piisavalt kiire. Jack tõmbas tema jaoks juba laua alt tooli välja. “Imelik, et te pole veel kokku saanud,” ütles Jack.

      Genevieve nägi mehe kulme kerkimas. “Jack, maailm on suur.”

      “Jah, aga sa oled ju Key omadega enne ka koos töötanud,” ütles Jack.

      Thor noogutas. “Aga ma pole just sageli nii kaugele lõunasse sattunud.”

      “Noh,” ütles Jack rõõmsalt, “see on meil üks suurepärane projekt.”

      “Tõsi. See on huvitav töö,” pomises Thor.

      Genevieve kangestus sisimas. Vaatamata tumedatele prillidele oli enam kui ilmne, et mees pidas teda hädavareseks. “Mina teen ka tööd ja võtan seda üpris tõsiselt, härra Thompson,” teatas ta rahulikult.

      “Härra Thompson?” küsis Jack. “Gen, me töötame koos. Ta on lihtsalt Thor.”

      “Teil on huvitav töömeetod,” ütles Thor, just nagu poleks Jack üldse vahele seganud.

      Mehe hääletoonist aimas ta, et see peab teda täielikuks tuulepeaks.

      “Ma olen valmis kihla vedama, härra Thompson, et ma tunnen siinseid veealuseid karisid paremini, kui teie iial tundma saate.”

      “Tõesti?” küsis mees ettepoole kummardudes. “Mis see peaks olema, mida te enda arvates neist karidest teate, preili Wallace? Et te näete seal salapärasel viisil minevikku? Näete inimesi seal all hõljumas? Kummaline, kui see nii oleks, siis peaksite ka täpselt teadma, kust otsida uppunud laevu. See oleks juba midagi.”

      “Kuulge ometi, sõbrad,” nõudis Jack. “Mis pagana härra ja preili?”

      Nüüd oli Geni kord Jacki ignoreerida.

      “Minu reputatsioon sukeldujana on täiesti laitmatu, härra Thompson.”

      “Hei, ma vist lähen ja ütlen su semudele tere,” pomises Jack.

      Ta tool kriiksatas, kui ta seda liigutas. Tal oli tõeliselt kiire nende seltskonnast ja lausa nähtavast pingeväljast jalga lasta.

      Thor Thompsoni pilk püsis naisel. Siis kummardus ta äkitselt ettepoole, võttis päikeseprillid eest ära ja vaatas talle silma. “Laitmatu?” küsis ta pehmelt. “Võib-olla kuni tänaseni. Me võime sellest ka avameelselt rääkida. Ma ei hooli mitte üks raas teie reputatsioonist. Isegi siis, kui me ei tööta väga sügaval, peab igamees rangelt eeskirjadest kinni pidama. Ma olen näinud liiga palju “kogenud” sukeldujaid surnult pinnale hüppamas. Kui te näete laipu silmi avamas ja teiega suhtlemas, preili Wallace, siis me seisame tõsise probleemi ees. Te peaksite laskma ennast kontrollida, enne kui uuesti sukeldute.”

      Genevieve vahtis teda mitu pikka hetke, ta oli nii ehmunud mehe rünnaku halastamatusest ja jõulisusest, СКАЧАТЬ