Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autorid
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon - Grupi autorid страница 7

СКАЧАТЬ konkreetselt noori puudutavate inimõigustega seotud probleemide (nt vägivald ja tõrjutus) parem tundmaõppimine;

      • sotsiaalse sooga seotud teemade ja kultuuridevahelise mõõtme käsitamine inimväärikuse võrdsuse mõiste lahutamatu osana;

      • inimõigustealase haridusega seotud tegevuste tihe seostamine noorte tegeliku elu, noorsootöö, noortepoliitika ja mitteformaalse hariduse küsimustega;

      • laste ja noorte inimõigustealase hariduse kattuvate ja üksteist täiendavate aspektidega arvestamine;

      • inimõigustealase hariduse kui inimõiguse tunnustamine ja edendamine ning sellekohase teadlikkuse suurendamine;

      • inimõiguste eestkõnelejate ja koolitajate vabaduse ja turvalisuse kaitse vajadusega arvestamine;

      • vähemuste probleemide, sh sotsiaalse soo, rahvuse, religiooni või tõekspidamiste, võimekuse ja seksuaalse sättumuse küsimuste käsitamine inimõiguste temaatika lahutamatu osana;

      • noorte ja laste aktiivse osaluse ja vastutava rolli toetamine haridusprotsessides;

      • teadlikkuse suurendamine riikide ja avaliku sektori asutuste kohustustest inimõigustealase hariduse edendamisel ja toetamisel tasemehariduse ja mitteformaalse hariduse valdkondades.

      1.7 Noorte inimõigustealane haridus

      Tundub ilmselge, et noored peaksid saama inimõigustealast haridust, kuid tegelikkuses on enamikul Euroopa noortel sellele üksnes piiratud juurdepääs. Kompass koostati selle olukorra muutmiseks.

      Noorte inimõigustealane haridus on kasulik nii ühiskonnale kui ka noortele endile. Tänapäeva ühiskonnas peavad noored üha sagedamini tegelema sotsiaalse tõrjutuse, religioossete, rahvuslike ja riiklike erinevuste probleemidega ning globaliseerumise negatiivsete ja positiivsete tagajärgedega. Inimõigustealane haridus käsitleb neid küsimusi ning aitab inimestel erinevatest tõekspidamistest, hoiakutest ja väärtustest ning tänapäeva multikultuurses ühiskonnas esinevatest näilistest vastuoludest paremini aru saada.

      Eurobaromeetri 2008. aasta märtsi eriaruandes Euroopa kodanike keskkonda suhtumise kohta öeldakse, et valdav osa eurooplasi peab keskkonnakaitset oluliseks ning 96 % vastajate väitel on see nende jaoks väga või küllaltki oluline. Eriti just noorte seas valitseb suur valmisolek pühendada oma aega probleemidele, mis neile korda lähevad. Üheks näiteks on 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud 100 000 osalejaga meeleavaldus, kus nõuti meetmete võtmist kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Inimõigustealase hariduse pakkujatena tuleb meil seda energiat ära kasutada. Noorte valmidus ideid omaks võtta ning nendest lähtuvalt tegutseda ilmneb paljudes olemasolevates noorteprogrammides alates väikestest üksiktegevustest noortekeskustes või koolides kuni Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu juhitud suurte rahvusvaheliste programmideni.

      Üheks näiteks inimõigustealast haridust saanud noorte panusest Euroopas on vähemuste õiguste eksperdirühma jaoks riiklike aruannete koostamine. Neis aruannetes, mida kasutavad valitsused, vabaühendused, ajakirjanikud ja teadlased, analüüsitakse vähemuste probleeme, esitatakse vastavate kogukondade esindajate arvamusi ning antakse praktilisi juhiseid ja soovitusi edasiliikumiseks. Selliselt täiendab inimõigustealane haridus Euroopa Inimõiguste Kohtu tööd, saates selge sõnumi, et rikkumist ei sallita. Inimõigustealase hariduse roll siiski sellega ei piirdu. See võimaldab ka rikkumisi üldse ära hoida, muutes ennetus- ja sanktsioonimehhanisme sel viisil tõhusamaks. Kui inimesed on õppinud väärtustama lugupidamist ja võrdsust, omandanud empaatiavõime ja vastutustunde ning oskavad koostööd teha ja kriitiliselt mõelda, on neis ilmselt vähem valmidust teiste inimõigusi rikkuda. Samuti tegutsevad noored inimõigustealase hariduse protsessides koolitajate ja korraldajatena, olles oluliseks toetuspinnaks ja ressursiks riiklike ja kohalike inimõigustealase hariduse kavade väljatöötamisel.

      1.8 Inimõiguste kultuuri kasvatamine

      Tuntud väljend „kõik teed viivad Rooma” tähendab, et eesmärgini jõudmiseks on tihti mitu võimalust. Samuti on erinevaid võimalusi ka inimõigustealase hariduse pakkumiseks. Seetõttu tasub inimõigustealase hariduse kirjeldamisel ehk lähtuda eelkõige selle eesmärgist: kasvatada kultuuri, kus inimõigusi mõistetakse, kaitstakse ja austatakse, või 2009. aasta noorte inimõigustealase hariduse foorumi osalejate sõnu kasutades: „kultuur, kus inimõigusi õpitakse, nende järgi elatakse ning nende kaitseks tegutsetakse”.

      Isegi kui kõik lilled maha lõigatakse, ei jää kevad tulemata.

      Pablo Neruda

      Inimõiguste kultuur ei tähenda üksnes seda, et igaüks teab oma õigusi, sest teadmine ei võrdu tingimata lugupidamisega ning ilma lugupidamiseta tekivad alati rikkumised. Kuidas siis kirjeldada inimõiguste kultuuri ning iseloomustada selle järgijaid? Käesoleva käsiraamatu koostajad on nende küsimuste üle mõelnud ning sõnastanud mõned (kuid mitte ainuvõimalikud) vastused. Inimõiguste kultuuri järgivad inimesed:

      • tunnevad ja austavad inimõigusi ja põhivabadusi;

      • peavad lugu iseendast ja teistest ning hindavad inimväärikust;

      • näitavad oma suhtumises ja käitumises üles lugupidamist teiste inimeste õiguste vastu;

      • järgivad reaalselt soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid kõigis valdkondades;

      • austavad, mõistavad ja hindavad kultuurilist mitmekesisust, eelkõige teisi rahvuslikke, etnilisi, usulisi ja keelelisi rühmi ning muid vähemusi ja kogukondi;

      • on võimestatud ja aktiivsed kodanikud;

      • edendavad demokraatiat, sotsiaalset õiglust, kogukondlikku üksmeelt, solidaarsust ja sõprust inimeste ja rahvaste vahel;

      • toetavad oma tegevusega aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide püüdlusi rahumeelse kultuuri kasvatamisel, lähtudes inimõiguste universaalsetest väärtustest, rahvusvahelisest mõistmisest, sallivusest ja vägivallatusest.

      Erinevate sotsiaalsete, majanduslike, ajalooliste ja poliitiliste tingimuste ja asjaolude tõttu avalduvad loetletud ideaalid eri ühiskondades erinevalt. Seetõttu lähenetakse ka inimõigustealasele haridusele erinevalt. Inimesed võivad olla eriarvamusel selle üle, kuidas oleks kõige parem ja sobivam inimõiguste kultuuri kasvatada, kuid see peabki nii olema. Eri inimestel, rühmadel, kogukondadel ja kultuuridel on erinevad lähtekohad ja huvid. Inimõiguste kultuuris tuleks selliste erinevustega arvestada ning neid austada.

      2. Kompassi põhimõtted inimõigustealase hariduse käsitlemisel

       Kompassi kasutamine inimõigustealase hariduse pakkumiseks eri kultuurides ja keeltes

      Kompassi esimese redaktsiooni kasutamisel saadud kogemused näitasid, et kogu Euroopa jaoks ühtse käsiraamatu kirjutamine on võimalik. Kultuuride ja keelte erinevused ei takista, vaid pigem rikastavad meie tööd. Inimõigused puudutavad igaühte meist, sest meil kõigil on väärikustunne ning me kõik tunneme alandust, kui meie õigusi meile keelatakse. Kuna inimõigused on universaalsed ning seotud selliste rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentidega nagu inimõiguste ülddeklaratsioon, on inimõigustealase hariduse eesmärgid ja põhimõtted kohaldatavad kõigis ühiskondades, kuigi selle praktikat tuleb alati kohandada kohalike oludega.

      Euroopa on iseenesest väga mitmekesine piirkond. Meie maailmajaos räägitakse üle 200 keele. Selle piirides on esindatud kõik suuremad religioonid. Euroopat seostatakse demokraatia sünniga, kuid СКАЧАТЬ