Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autorid

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ selle sisust. Käsiraamatul ei ole kindlat alguspunkti. Eesmärk on, et saaksite välja valida enda jaoks olulised kohad.

      1. peatükk: siin esitatakse sissejuhatus inimõigustesse ja sellealasesse haridusse ning selgitatakse, kuidas käsiraamatut kasutada.

      2. peatükk: see sisaldab harjutusi. Siit leiate 58 erineva taseme harjutust, mis aitavad tundma õppida inimõigusi ning nende seoseid valitud teemade ja mitmesuguste õigustega. Need harjutused on vahendid, mida saate noortega töötamisel kasutada.

      3. peatükk: selles osas selgitatakse, mida me peame silmas „tegutsemise” all, ning esitatakse mõtteid ja soovitusi, kuidas saaks inimõigusi oma kogukonnas ja maailmas laiemalt edendada.

      4. peatükk: esitatakse taustateavet inimõiguste, vastavate rahvusvaheliste normide ja dokumentide ning nende ajaloolise arengu kohta.

      5. peatükk: siit leiate taustateavet Kompassi üldiste teemade kohta.

      Lisad: tähtsamate deklaratsioonide, konventsioonide ja inimõigustealaste tekstide kokkuvõtted ning sagedasemate terminite sõnastik.

      Käsiraamatus peaks olema piisavalt materjali, et alustada noortega inimõigustealast tööd. Kompass on kirjutatud igaühele, kes tahab inimõigustealase hariduse vallas tegutseda, ükskõik kas ta on juba saanud väljaõpet või omab pedagoogilisi oskusi või mitte. Te ei pea olema inimõiguste ekspert. Piisab sellest, kui te tunnete huvi inimõiguste ja sellealase hariduse vastu.

       Inimõiguste teemad

      Meil pole lootustki käsitleda selles raamatus kõiki inimõigustega seotud küsimusi. Seepärast oleme valinud välja noorte inimeste jaoks kõige olulisemaks peetavad küsimused ning rühmitanud need 20 teema alla. Iga teema kohta on esitatud taustateavet 5. peatükis ning harjutuste kokkuvõttetabel leheküljel 72 sisaldab eri harjutuste ja teemade ristviiteid.

      20 üldist teemat on:

      1. Lapsed

      2. Kodakondsus ja osalus

      3. Kultuur ja sport

      4. Demokraatia

      5. Puuded ja puudehalvustamine

      6. Diskrimineerimine ja sallimatus

      7. Haridus

      8. Keskkond

      9. Sotsiaalne sugu

      10. Üldised inimõigused

      11. Globaliseerumine

      12. Tervis

      13. Meedia

      14. Ränne

      15. Rahu ja vägivald

      16. Vaesus

      17. Religioon ja usk

      18. Mälestamine

      19. Sõda ja terrorism

      20. Tööelu

      3.2 Korraldamine

      Kompassis tähistatakse inimesi, kes harjutusi ette valmistavad, tutvustavad ja koordineerivad, sõnaga „korraldaja”. Korraldaja „paneb asjad liikuma”, abistab teisi ning innustab neid õppima ja oma potentsiaali arendama. Korraldaja ülesanne on luua turvaline keskkond, kus inimesed saavad õppida katsetamise, uurimise, andmise ja vastuvõtmise abil. Siin ei ole tegemist ainuisikulise juhiga, kes oma ala asjatundjana jagab teistele teadmisi. Kogemuste vahetamine peaks olema arendav kõigi, nii osalejate kui ka korraldajate jaoks.

      Euroopa eri piirkondades on erinevad võimalused noortetegevuse korraldamiseks ning võrdsuse ja koostöö õhkkonnas töötamiseks. Tasemehariduse süsteemis võidakse lähtuda erinevatest eesmärkidest ja haridusfilosoofiatest, klassitöö korraldamise meetoditest ja õppekavadest. Väga sageli ei ole õpilastel seal võimalik ise otsustada, mida nad tahavad õppida, ning ka õpetajate korraldusvõimalused on tihti piiratud. Samavõrd suuri erinevusi esineb mitteformaalse hariduse sektoris. Lisaks eri organisatsioonide eesmärkide ja filosoofiate lahknevusele erinevad ka nende pakutavad tegevused ja võimalused ning juhtimisstiilid võivad ulatuda autokraatlikust demokraatlikuni. Selliseid erinevusi võib täheldada nii riikide vahel kui ka riikide sees.

      Me kõik elame ja töötame oma ühiskonna hariduslike ja sotsiaalsete normide raamides ning tänu sellele on lihtne unustada, et oleme oma tegevuses paratamatult rahvuskesksed. Seetõttu peame teatud tegutsemisviise enesestmõistetavaks ja normaalseks. Samas võib korraldamisoskuste arendamiseks olla kasulik mõelda iseenda tegevusstiilile, praktikale ja noortega suhtlemise viisile.11

      Olge valmis delegeerima vastutust õppimise eest õppijatele endile.

      Juhtival kohal olles on raske kontrollist loobuda, kuid inimõigustealase hariduse korraldajana peate olema valmis delegeerima vastutust õppimise eest õppijatele endile ning lubama neil vaatlusalust olukorda või probleemi analüüsida, iseseisvalt mõelda ja oma järeldusteni jõuda. See ei tähenda kogu vastutuse andmist noorte kätte. Korraldajad peavad lahendama keerulise ülesande: luua turvaline keskkond, kus noored saavad õppida vastavalt oma küpsusastmele ja osalemisvõimele.

      Õppetöö „tehniline” külg on suhteliselt sarnane nii koolis või klassis korraldatavate kui ka mitteformaalse hariduse tingimustes aset leidvate tegevuste puhul ning Kompassis antud juhised kehtivad täielikult mõlemal juhul.

      Harjutuste kontekst võib siiski eeldada nende suuremat kohandamist ning panna korraldaja, koolitaja või õpetaja raskemate valikute ette. Näiteks juhul, kui inimõigustealase hariduse tunnid või kursused on kohustuslikud, võib see mõjutada nende tulemusi ning ka õpilaste suhtumist inimõigustesse. Teine aspekt on seotud hindamisega, mis sageli on iseloomulik tasemehariduse süsteemidele. See kehtib eriti juhul, kui koolis võetakse tõsiselt ainult selliseid harjutusi, mille eest pannakse hindeid.

Kasulikke ideid sellises olukorras toimimiseks võib leida teosest Educating for democracy: Background materials on democratic citizenship and human rights education.12

       Probleemide lahendamine kui inimõigustealase hariduse alus

      Inimõigustega seotud küsimused on sageli vastuolulised, sest eri inimestel on erinevad väärtussüsteemid, mille tõttu nad käsitavad õigusi ja kohustusi erinevalt. Sellised lahknevate arvamustena avalduvad erinevused on meie haridustöö aluseks.

      Inimõigustealase hariduse kaks olulist eesmärki on esiteks õpetada noori väärtustama erinevaid seisukohti (nendega tingimata nõustumata) ning teiseks anda neile oskus leida probleemidele mõlema poole jaoks sobivaid lahendusi.

      Käesolev käsiraamat ja selles kirjeldatud harjutused lähtuvad eeldusest, et erinevaid arvamusi saab õppeprotsessis konstruktiivselt ära kasutada. Sarnaselt paljude muude mitteformaalse hariduse harjutustega ei ole eesmärk niivõrd ühisele seisukohale jõudmine, vaid pigem osalejate kriitilise mõtlemise, üksteise kuulamise, oma arvamuse väljendamise ja eriarvamuste austamise oskuste arendamine.

      Harjutuste korraldamine ja konfliktide konstruktiivne lahendamine võib tunduda heidutav, kuid ei pea seda olema. Iga harjutuse juures on korraldajate abistamiseks ka punktid „Nõuandeid korraldajatele” ja „Lisateave”.

      3.3 СКАЧАТЬ