Osirise silm. R. Austin Freeman

Чтение книги онлайн.

      Me olime märkamatult jõudnud Thorndyke’i kodu juurde, mis asus King’s Bench Walk number 5A esimesel korrusel, ning kui me maitsekasse ja avarasse tahveldatud seintega ruumi sisenesime, märkasin ma väikest vanemapoolselt härrasmeest, kes oli korrektselt musta riietatud, teeserviisi lauale asetamas. Ma jälgisin teda uudishimulikult. Ta ei näinud teenija moodi välja, ehkki kandis sobilikke musti riideid. Tema välimus ajas mind segadusse, sest ta vaikne väärikus ja tõsine intelligentne nägu viitasid mehele, kes teenib elatist oma mõistust kasutades, kuid tema puhtad ja osavad käed viitasid oskustöölisele.

      Thorndyke jälgis mõtlikult teekandikut ja vaatas seejärel oma teenijale otsa. «Ma näen, et sa oled kolm teetassi valmis pannud, Polton,» ütles ta. «Kuidas sa teadsid, et ma toon veel kellegi endaga kaasa?»

      «Ma juhtusin laboratooriumi aknast välja vaatama just sellel hetkel, kui te nurga tagant välja ilmusite, härra.»

      «Kui pettumustvalmistavalt lihtne lahendus,» ütles Jervis. «Me lootsime midagi müstilist ja telepaatilist.»

      «Tõhusus peitub lihtsuses, härra,» vastas Polton, ise samal ajal teeserviisi kontrollides, et olla kindel, et ta midagi unustanud pole, ning pärast selle märkimisväärse aforismi lendulaskmist kadus ta vaikselt.

      «Bellinghami juhtumi juurde naastes,» lausus Thorndyke, kui ta teed välja valas. «Kas te olete avastanud uusi fakte osapoolte kohta? Ma pean silmas selliseid fakte, mida teil on kohane mulle rääkida?»

      «Ma kuulsin paari asja, mida ma korrata võin. Näiteks tundub mulle, et mu patsient Godfrey Bellingham kaotas oma vara üsna järsku umbes samal ajal, kui ta vend kadus.»

      «See on väga kummaline,» lausus Thorndyke. «Vastupidine situatsioon oleks mõistetav, kuid ma ei saa aru, kuidas nii sai juhtuda, kui vend just ei maksnud talle mingit sorti elatusraha.»

      «Jah, see tundus ka mulle imelik. Selle juhtumiga on seotud veel teisigi veidraid asjaolusid ja juriidilisi probleeme. Näiteks on juhtumiga seotud testament, mis palju tüli tekitab.»

      «Vaevalt et nad testamenti täita saavad, enne kui leitakse tõendeid surma kohta või kui ta surnuks kuulutatakse,» märkis Thorndyke.

      «Täpselt. See on üks probleem. Teiseks tundub, et testamendi koostamisel on tehtud vigu. Ma ei tea täpselt, milles asi, kuid ma loodan selle varem või hiljem välja uurida. Muuseas, ma mainisin talle teie huvi juhtumi vastu ning mulle tundus, et Bellingham oleks tahtnud asja teiega arutada, kuid nagu ma juba mainisin, pole tal üldse raha.»

      «See võib tema jaoks probleeme tekitada, juhul kui teistel huvitatud osapooltel on raha. Ilmselt viib asi mingi protsessini ja kuna seadus vaesust ei arvesta, on ta vastu seina surutud. Tal on kindlasti tarvis kellegagi nõu pidada.»

      «Ma ei näe ühtegi võimalust, kuidas ta seda teha saaks,» ütlesin mina.

      «Mina ka mitte,» tunnistas Thorndyke. «Pole olemas haiglaid, kus vaidluse osapoolte vaesust ravitaks, sest eeldatakse, et ainult varakatel inimestel on õigus kohtu poole pöörduda. Muidugi, kui me seda meest tunneksime ja oleksime tema situatsiooniga kursis, siis me saaksime ehk teda aidata, kuid selle põhjal, mida me teame, võib ta ka vabalt olla lihtsalt üks alatu kaabakas.»

      Mulle meenus veider vestlus, mida olin pealt kuulnud, ning ma juurdlesin, kas Thorndyke arvaks, et mul on kohane seda teistega arutada. Ilmselgelt poleks see olnud kohane ja ma võisin rääkida vaid muljest, mis mulle oli jäänud.

      «Ta ei tundu mulle kaabakana,» ütlesin ma, «aga muidugi ei saa kunagi kindel olla. Mulle isiklikult jättis ta väga meeldiva mulje, mida aga ei saa öelda selle teise mehe kohta.»

      «Millisest teisest mehest on jutt?» küsis Thorndyke.

      «Selle juhtumiga oli seotud ka üks teine mees, kui ma ei eksi. Ma olen tema nime unustanud. Ma nägin teda seal majas ja ta ei jätnud mulle head muljet. Ma kahtlustan, et ta püüab Bellinghamile mingisugust survet avaldada.»

      «Berkeley teab asjast rohkem, kui ta välja näitab,» ütles Jervis. «Otsime selle artikli üles ja uurime välja, kes see võõras oli.» Ta võttis riiulilt paksu köite ajaleheväljalõikeid ja asetas selle lauale.

      «Näed,» ütles ta, samal ajal sõrmega üle sisukorra libistades. «Thorndyke kataloogib kõik juhtumid, millest võib kunagi midagi saada, ja ma tean, et tal oli selle juhtumiga seoses ootusi. Ma kujutan ette, et ta lootis salaja, et kadunud härrasmehe pea leitakse kellegi prügikastist. Siin see ongi. Selle teise mehe nimi oli Hurst. Tuleb välja, et nad on nõod ja tema majas nähti kadunud meest viimasena elusana.»

      «Nii et te arvate, et mister Hurst on asjaga kuidagi seotud?» küsis Thorndyke, kui oli artikli üle vaadanud.

      «Mulle jäi küll selline mulje,» vastasin ma, «kuigi ma ei tea asjast tegelikult suurt midagi.»

      «Noh,» ütles Thorndyke, «kui te peaksite teada saama, mida nad plaanivad ette võtta, ja teil on luba sellest teistele rääkida, sooviksin ma väga teada, kuidas see juhtum areneb, ning kui tal peaks mingil hetkel olema kasu mitteametlikest nõuannetest, siis ma ei leia põhjust, miks ma teda aidata ei võiks.»

      «Sellest oleks kindlasti palju kasu, eriti juhul kui teine osapool saab professionaalset nõu,» ütlesin ma ning küsisin pärast väikest pausi: «Kas te olete selle juhtumi peale palju mõelnud?»

      Thorndyke mõtles järele. «Ei,» vastas ta, «ei saa öelda, et oleksin. Ma lugesin kõik artiklid väga hoolikalt läbi, kui need ilmusid, ning ma olen selle juhtumi peale aeg-ajalt mõelnud. Nagu Jervis juba ütles, on mul kombeks oma vaba aega – näiteks rongiga sõites – kasutada nende hämarate juhtumite peale mõtlemiseks, mis minu tähelepanu on äratanud. Tegemist on väga kasuliku harjumusega. Ma leian, et lisaks ajutreeningule ja kogemusele aitab see ka aega kokku hoida, sest suur hulk nendest juhtumitest leiab lõpuks tee minuni ja sellisel juhul on mulle kasulik, kui ma olen nende peale juba mõelnud.»

      «Kas teil on selle juhtumi kohta juba mõni teooria?» küsisin mina.

      «Jah, mul on mitu teooriat ning üks nendest on mulle eriti meeltmööda ja ma ootan huviga, et minuni jõuaks uut informatsiooni, mis mulle näitaks, milline mu teooriatest paika peab.»

      «Pole mõtet proovida temalt midagi välja pigistada, Berkeley,» ütles Jervis. «Ta on varustatud sellise informatsiooniventiiliga, mis avaneb sissepoole. Sa võid ükskõik kui palju sisse valada, kuid kätte ei saa sa enam midagi.»

      Thorndyke muheles. «Minu haritud sõbral on laias laastus õigus,» ütles ta. «Asi on nimelt selles, et mind võidakse ühel päeval selle juhtumi asjus konsulteerida ning sellisel juhul satuksin ma väga rumalasse olukorda, kui ma oleksin kõik oma teooriad juba kellelegi detailselt lahti seletanud. Aga mulle meeldiks kuulda, mida teie ja Jervis ajalehes avaldatu põhjal juhtumist arvate.»

      «Näed nüüd,» hüüatas Jervis, «mis ma sulle ütlesin? Ta tahab meie aju tühjaks imeda.»

      «Mis minu ajusse puutub,» ütlesin ma, «siis imemise tulemusena tekiks seal vaid vaakum, seega ma astun tagasi ja lasen sinul särada. Sina oled meil ju täieõiguslik advokaat, mina vaid lihtne perearst.»

      Jervis täitis hoolikalt oma piibu ja süütas selle. Peent suitsujuga õhku puhudes ütles ta:

      «Kui te tahate teada, mida ma sellest juhtumist ajalehtedes ilmunud informatsiooni põhjal arvan, siis ma võin selle paari sõnaga kokku võtta – mitte kui midagi. Tundub, et kõik СКАЧАТЬ