Juhatuse liikme vastutus. Karin Madisson

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ tööleping raamatupidaja kohustuste täitmiseks ja suuline leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks.

      Kui isikul on äriühinguga kaks lepingut, tuleb lepingute lõpetamisel jälgida, et need lepingud ei oleks omavahel seotud. Mõlemad tuleb eraldi lõpetada, kohaldades lisaks lepingu enda sätetele kas TLS-i või VÕS-i.

      1.5.1 Juhatuse liikme lepingu vorm

      Käsunduslepingule ei ole kohustuslikku vorminõuet kehtestatud. Seega võib juhatuse liikme lepingu sõlmida suuliselt, ehkki soovitatav oleks seda teha siiski kirjalikult, et hiljem kokkulepitu tõendamisel ei tekiks raskusi. Mida täpsem ja üksikasjalikum on leping, seda tõenäolisemalt suudetakse hilisemad vaidlused ära hoida. Kui juhatuse liikmega ei sõlmita kirjalikku lepingut, võib hiljem olla väga keeruline tuvastada, milliste tingimustega leping on sõlmitud ning kohtus võidakse jõuda üllatavate tõlgendusteni.

      Kui juhatuse liikmega ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud või kui selles ei ole tingimused piisavalt täpselt sätestatud, üritab kohus tõendeid uurides või muul moel selgitada välja poolte tahet. Oluline on poolte senine käitumine, kuid määravaks võivad olla ka mõned varasemad töölepingu tingimused (juhul kui poolte vahel oli varasemalt sõlmitud tööleping). Juhatuse liikme leping sisaldab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, mis on määratletud eri seadustes ja põhikirjas või tulenevad lepingu olemusest või eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest, hea usu põhimõttest jne.

      1.5.2 Juhatuse liikme lepingu sisu

      Pooltel on vabad käed panna omavahelised suhted paika juhatuse liikme lepingus ning seadus ei sea siin olulisi piiranguid.

      Juhatuse liikme lepingus võiks olla muuhulgas kirjas:

      • nõudmised, mis äriühing on juhatuse liikmele seadnud (nt keeleoskus, kindlad oskused ja kogemused);

      • juhatuse liikme pädevus;

      • juhatuse liikme tööülesanded;

      • juhatuse liikme alluvussuhted;

      • regulaarne aruandluskohustus;

      • oluliste majandustehingute korral otsuste vastuvõtmise kord;

      • spetsialistidega konsulteerimise kohustus;

      • kõrgemalseisva organi nõusoleku saamise kohustus.

      Need küsimused on võimalik lahendada ka mõne muu siseaktiga, kuid ka sellisel juhul on need juhatuse liikmele kohustuslikud. Sellised siseaktid on soovitatav kinnitada juhatusest kõrgemalseisva organi otsusega.

      Juhatuse liige peab igal juhul kinnitama enda sobivust nimetatud ametikohale ning ka esitatud dokumentide õigsust. Juhatuse liiget võiks kohustada avaldama, milliste muude tegevustega ta on seotud ning tuleks kokku leppida reeglid kõrvaltegevustes osalemise kohta.

      Juhatuse liikme seadusest tulenev kohustus on täita oma ülesandeid juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolega; nõutav on lojaalsus juriidilisele isikule. Nende mõistete avamine võib osutuda keerukaks ja olla eri ühingute korral erinev, sõltudes paljudest asjaoludest ning olukorrast. Mingid mängureeglid on aga võimalik ka eelnevalt kokku leppida ning sobiv koht selleks ongi juhatuse liikme leping. Näiteks on võimalik sätestada, et juhatuse liikme vastutust ei kaasne, kui liige on täitnud kõiki lepingus selgelt avatud hoolsusreegleid. Nii võib olla seatud nõue, et ta kaasab teatud tehingutesse spetsialistid, võtab mitmeid konkureerivaid pakkumisi, kooskõlastab toimingu nõukoguga, järgib eelarves ja tegevuskavas kehtestatut jne. Kui juhatuse liige on seda kõike teinud, võib lepinguga sätestada, et vastutust selliste tehingute puhul ei kaasne. Vastutuse vähendamise võimalustest vaata täpsemalt ptk 4.

Palk ja puhkus

      Lepingus tuleb kindlasti määratleda juhatuse liikmele makstav tasu. See määratakse osanike või nõukogu otsusega sarnaselt muude juhatuse liikmele antavate soodustustega.

      Oluline on kokku leppida boonussüsteemides. Mõistlik oleks kokkulepe, mille kohaselt ei sõltu boonuse saamine vaid ühe poole otsusest.

      Juhatuse liikmele ei ole kohaldatavad tööseadused, seepärast tuleks määrata kindlaks ka tööaeg, puhkuse kestus ja selle kooskõlastamise kohustus. Puhkuse ajal tuleb äriühingul maksta juhatuse liikmele keskmist töötasu vaid juhul, kui nii on lepingus sätestatud.

      Lisaks tuleks lepingus sätestada:

      • kasutamata jäänud puhkuse kompenseerimine lepingu lõpetamise korral;

      • juhatuse liikme tööülesannete täitmisega kaasnevate kulude hüvitamine ja nende piirmäärad;

      • juhatuse liikmele antavad töövahendid ja nendega seotud kulude tasumine.

Ärisaladuse hoidmise kohutus ja konkurentsikeeld

      Kuigi seadus sätestab, et juhatuse liikme kohustus on erilise kokkuleppetagi hoida ettevõtte ärisaladusi ning mitte ettevõttega konkureerida, tuleks juhatuse liikme lepingus siiski määratleda, mida peetakse antud äriühingu äri- ja tootmissaladuseks ning millist infot võib juht avaldada piiranguteta.

      VÕS-i kohaselt peab saladuses hoidma asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige tuleb sellisena käsitada käsundiandja tootmis- või ärisaladust.

      Kuna ärisaladus on igal ühingul väga erinev, peaks näitlik nimekiri ärisaladustest sisalduma juhatuse liikme lepingus. Selleks, et hilisemaid vaidlusi vältida, on soovitatav määrata juhile kohustus saada eelnev nõusolek näiteks nõukogu esimehelt, kui juhatuse liige kahtleb, kas tegemist on ärisaladusega.

      Ärisaladuseks peetakse tavaliselt:

      • kõiki tootmis- ja turustamisprotsessiga seotud andmeid;

      • infot klientuuri ja koostööpartnerite kohta;

      • äriühingu palgasüsteemi;

      • tegevuskavasid;

      • strateegilisi otsuseid;

      • toodete ja teenuste hinnapoliitikat jne.

      Tingimata tuleb teha kindlaks, milliseid tegevusalasid peetakse konkureerivateks ja kes on äriühingu konkurendid. Samuti, millist juhatuse liikme tegevust peetakse konkureerivaks. Tihti sätestatakse lepingus juhatuse liikmele ka lepingu lõppemisele järgnevaks ajaks konkurentsikeeld ning üldiselt on see kolme- kuni viieaastane periood. Mõningatel juhtudel makstakse selle eest tasu ka pärast lepingu lõppemist, sest keeld piirab juhatuse liikme tegevusvabadust. Siiski tuleb silmas pidada, et konkurentsikeelu määratlemine lepingus ei tohi olla juhatuse liikmele niivõrd piirav, et selle tagajärjel ei ole tal pärast lepingu lõppemist võimalik oma kutsetegevust jätkata – selline kokkulepe võib osutuda vaba eneseteostuse õiguse lubamatuks piiranguks ning olla seega vastuolu tõttu heade kommetega ja tühine.

Lepingu rikkumine

      Lepingu rikkumise korral peab juhatuse liige hüvitama ühingule lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Juhatuse liige vastutab ühingu ees enamasti lepingu rikkumise sätete alusel ja kõigi teiste isikute ees õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Selleks, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuvastada, tõendada ja ühingu poolt kahjuhüvitist nõuda, tuleb analüüsida juhatuse liikme lepingus kokkulepitut. Kui rikuti kohustusi, mis on lepingus selgelt fikseeritud, on ka kahjuhüvitise nõudmine lihtsam ning üldnormide СКАЧАТЬ