September 1944. Mart Laar

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ vasaku käe väikesesse sõrme. RSO vasak kett oli täielikult kadunud ja samuti suur osa sõiduki tagumisest osast ja juhikabiini juhipoolne osa.”51 Imekombel pääsenud Estam saadeti Sillamäele hospidali, kus kiire operatsioon tema elu päästis. Nõukogude õhurünnakute rajus jõudis haavatute rong, millele ta pandi, siiski Tallinna, kus Estam koos teiste haavatutega laevale laaditi ning Saksamaa poole teele saadeti.

      Viimaste Sinimägedest lahkuvate sõdurite seas oli ka soomepoiss Ahto Talvi. Juba siis poollegendaarne Talvi oli sündinud 1924. aastal Järvamaal Väätsa vallas vallakirjutaja pojana. Juba kooliajal aktiivsusega silma paistnud Ahto oli tegev Noorte Kotkaste organisatsioonis, Eesti vabaduse eest seismine oli talle iseenesest mõistetav. Nii läks Ahto 1943. aasta mobilisatsiooniga Eesti Leegioni, pettus aga natsides ning põgenes peagi Soome, kus astus vabatahtlikuna Soome armee eesti rügementi JR 200. 1944. aasta märtsis saadeti Ahto rügemendi ohvitserikursustele, ta kuulus parimate lõpetajate hulka. Ahto oli füüsiliselt väga heas vormis, kursustel omandatud oskuste hulka kuulus ka mõlemalt käelt tulistamine – oskus, mis Raul Kuutma sõnul muutis ta hiljem vastupanu legendiks. Sellel taustal on iseenesestmõistetav, et Ahto 1944. aasta augustis koos rügemendiga Eestisse tagasi pöördus, et jätkata võitlust Punaarmee vastu. Talvi pettumuseks ei saadetud teda aga mitte Tartu alla, vaid komandeeriti kompaniiülemana SS-diviisi „Nordland”. Kompaniist oli, tõsi küll, alles vaid rühmajagu mehi. Talvi Soome munder äratas SS-meestes imestust, kuid tema enesekindel käitumine sisendas usaldust.52

      18. septembri õhtul alanud taandumist on Talvi meenutanud järgmiselt: „Õhtul pimedas jätame maha omad positsioonid, mis asuvad lõuna pool Sinimägesid nn Lastekodu kõrgustiku kohal. Lastekodu kõrgustikul on venelased. Kõrgustiku ja meie kompanii vahel on vene tankide surnuaed. Seal on palju purukslastud ja põlenenud tanke. […] Kaeviku otsas on MG-42 pesa, mis peab meid põhja poolt julgestama. On pime. Diviis „Nordland” alustab taandumist. Tagalasse minevad jooksukraavid on tänu ilusale sügisele kuivad. Tunni möödudes on vaevalt rühma suurune kompanii kahel 3-rattapaariga presendiga kaetud veomasinal. Diviis on täielikult motoriseeritud. Taskud on täis topitud saksa munagranaate. Korraldus on: olla valmis lahinguks. Varsti selgub, et meie rindelt lahkumist keegi ei takista. Kolonn hakkab liikuma. Läbime Jõhvi, Kohtla-Järve. Istun kompanii esimese masina kabiinis koos autojuhiga. Jään magama ja avan silmad varahommikul, kui kolonn on läbimas Rakveret”.53 Talvi ronis autokabiinist välja, et uurida edasist marsuuti. Viikingit meenutav norrakast pataljoniülem teatas, kahetsusnoot hääles: „Eestiga on lõpp. Sõidame Saksamaale.” Talvi jaoks oli asi lõpust kaugel. Tema ei kavatsenud Eestist kuskile minna. Paides ronis Talvi seljakotiga kabiinist välja ja ütles, et läheb autokasti meeste juurde. Auto sõitis edasi, Talvi jäi aga maha – tema võitlus Eesti pärast oli alles algamas.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Tegelik nimi krahv Philippe-François-Marie-Jacques de Hauteclocque. Kasutas vastupanuliikumises osaledes varjunime Jacques-Philippe Leclerc. Muutis oma nime 1945. aastal kujule Philippe Leclerc de Hauteclocque.

      2

      Klesment, Johannes. Kolm aastat iseseisvuse võitlust võõra okupatsiooni all. // Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas VIII. Heitluses kahe suurvõimuga: koguteos. Stockholm: Kirjastus EMP, 1959. Lk 7–50; Maandi, Helmut. Kümne aasta eest. // Minevikust tulevikku: EÜS Põhjala LXX: koguteos. Tegevtoimetaja H. Laretei. Stockholm, 1954; Talpak, Karl. Tallinna viimase nädala sündmused. // Teataja 5. detsember 1954; Sinka, Arnold. Enne Tallinna langemist. // Teataja 8. ja 22. mai 1955; Uustalu, Evald; Moora, Rein. Soomepoisid: ülevaade Eesti vabatahtlike liikumisest ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil. Toronto, 1973.

      3

      Maandi, Helmut. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ja Otto Tief. // Looming 1988, nr. 10. Lk 1397–1402; Vt. ka Laar, Mart. Jüri Uluots aastal 1944. // Looming 1990, nr. 1. Lk 527–535; Mark, Heinrich. Eesti Vabariigi presidendi ja valitsuse juriidiline kontinuiteet. // Looming 1989, nr. 10. Lk 1399–1406; Susi, Arnold. Jüri Uluotsa katse Eesti iseseisvust taastada. // Looming 1989, nr. 3. Lk 370–374.

      4

      Le Calloc’h, Bernard. Viis päeva, kui Eesti hoidis hinge kinni: 17.–22. september 1944. / Tõlkinud Jaan Kross. // Akadeemia 1997, nr. 5. Lk 901–926.

      5

      Otto Tief ja 1944. aasta vahevalitsus. Tartu: Korporatsioon Rotalia, 2006.

      6

      Tõotan ustavaks jääda…: Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992. Koostanud ja toimetanud Mart Orav ja Enn Nõu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2004.

      7

      Lepik, Kalju. Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938–1999. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2002. Lk 32.

      8

      Ränk, Gustav. Laiemasse maailma. Stockholm: Välis Eesti&EMP, 1988. Lk 125–126.

      9

      J. Klesment, Kolm aastat iseseisvuse võitlust võõra okupatsiooni all, lk 48–49.

      10

      Kriegstagebuch der Heeresgruppe Nord (väegrupi „Nord” lahingutegevuse päevik, edaspidi KTB Nord). 3.9.1944 04.30, 3.9.1944 04.30; 5.9.1944 vormittags. Saksa Liiduarhiivi Sõjaarhiiv (Bundesarchiv Militärarchiv, edaspidi BA MA) RH 19 III / 318. Lk 21–22, 49–50. Vt ka Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006. Lk 1074–1075.

      11

      KTB Nord. 5.9.1944 22.50. BA MA RH 19 III / 318. Lk 54; Samas, 7.9.1944 19.15, lk 68.

      12

      Samas, 6.9.1944 vormittags ja 21.05, lk 56–57, 62–63; Samas, 9.9.1944 1

1

Tegelik nimi krahv Philippe-François-Marie-Jacques de Hauteclocque. Kasutas vastupanuliikumises osaledes varjunime СКАЧАТЬ