Kes võttis minu raha? Miks aeglased investorid kaotavad ja kiire raha võidab. Robert T. Kiyosaki

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ oli veel terve hulk faktilisi pärle, eriti selles osas, kus ta võrdleb ettevõtjaid ja palgatöötajaid ehk asutajaid ja usaldusisikuid, nagu ta neid sildistab. Mõned nendest võrdluspärlitest on järgmised.

      1. Strateegiline orientatsioon

      ASUTAJA: teda ajendab võimaluse tajumine.

      USALDUSISIK: teda ajendab ressursside olemasolu.

      Ehk teisiti öeldes: ettevõtjad otsivad alati võimalust, hoolimata suurt sellest, kas neil on ressursse. Palgatöötaja tüüpi inimesed keskenduvad ressurssidele, mis neil on olemas või mitte, ja sellepärast kurdavadki paljud: „Kuidas ma saan oma äri alustada? Mul pole selleks raha.” Seevastu ettevõtja ütleks: „Teeme tehingu ära ja siis otsime raha.” Selline erinevus palgatöötaja ja ettevõtja põhimõtetes on määratult suur.

      Sestap ütles ka mu vaene isa sageli: „Ma ei saa seda endale lubada.” Palgatöötajana arvestas ta oma ressurssidega. Need, kes on lugenud mu teisi raamatuid, teavad, et rikas isa keelas oma pojal ja minul öelda: „Ma ei saa seda endale lubada.” Ta õpetas meid selle asemel võimalusi otsima ja küsima: „Kuidas ma saan seda endale lubada?” Tema oli ettevõtja.

      2. Juhtimise struktuur

      ASUTAJA: lihtsakoeline mitmete mitteametlike võrgustikega.

      USALDUSISIK: mitmekihiline formaliseeritud hierarhia.

      Ehk teisiti öeldes: ettevõtja hoiab organisatsiooni väikese ja tõhusana, kasutades äri paisutamiseks koostöösidemeid strateegiliste partneritega. Palgatöötajad soovivad luua hierarhia, mis tähendab käsuliini, nemad selle tipus. See on nende arusaam impeeriumi loomisest. Ettevõtja kasvatab organisatsiooni horisontaalselt, mis tähendab teenuste väljastpoolt tellimist, mitte töö firmasse toomist. Palgatöötaja tahab kasvatada organisatsiooni vertikaalselt, mis tähendab palgatöötatajate juurdevärbamist. Ametlikud organisatsioonilised mudelid on väga tähtsad paljatöötajatele, kes mööda ametiredelit üles pürgivad.

      Te saate sellest raamatust teada, kuidas The Rich Dad Company jäi väikeseks, kasvades samal ajal suureks, kasutades selliseid tugevaid strateegilisi äripartnereid nagu Time Warner, Time Life jaInfinity Broadcasting ning suuremaid kirjastusi üle kogu maailma. Otsustasime kasvada just sel viisil, sest see nõudis meilt vähem aega, inimesi ja raha. Firmal oli võimalus kasvada kiiremini ja suuremaks, saada väga tulusaks, tegutseda üle maailma ning samas jääda väikeseks. Me kasutasime äri edendamiseks teiste inimeste raha ja ressursse. See raamat seletab, kuidas ja miks me niiviisi toimisime.

      3. Tasu alused

      ASUTAJA: väärtustest ajendatud, soorituspõhine, meeskonnale orienteeritud.

      USALDUSISIK: turvalisusest ajendatud, ressursipõhine, edutamisele orienteeritud.

      Lihtsalt seletades: palgatöötajad soovivad turvalist tööd tugevas ettevõttes, kindlat palka ja edutamise, ametiredelil tõusmise võimalust. Paljud palgatöötajad peavad edutamist ja ametinimetust märksa tähtsamaks kui raha. Tean, et mu vaene isa tegi seda. Ta jumaldas madalale palgale vaatamata oma ametinimetust – osariigi haridusinspektor.

      Ettevõtja ei taha ametiredelil tõusta; ta tahab ametiredelit omada. Ettevõtjat ei ajenda palk, vaid meeskonna tulemused. Howard Stevenson konstateerib ka, et paljud ettevõtjad alustavad oma äri sellepärast, et neil on väga tugevad väärtushinnangud, mis on märksa tähtsamad kui turvaline töö ja kindel palk. See raamat lahkab väärtusi, mis on tunduvalt olulisemad kui raha. Paljudele ettevõtjatele on nende väärtused tunduvalt olulisemad kui raha. Nad suhtuvad oma tööse ja missiooni kirega ning armastavad oma tegevust. Paljud ettevõtjad teevad oma tööd isegi siis, kui see ei too raha sisse. Rikas isa ütles: „Paljud palgatöötajad suhtuvad oma töösse kirega ainult siis, kui saavad palka.”

      Selle raamatu abil õpite ka tundma kolme liiki raha: konkurentsivõimelist, koostöötavat ja hingelist raha. Konkurentsivõimeline raha on selline, mille nimel töötab enamik inimesi. Nad konkureerivad töökohtade, ametikõrgenduste ja palgatõusude pärast ning võistlevate äridega. Koostöötav raha saavutatakse kasulike sidemete kasutamisega, mitte konkureerimisega. Te saate sellest raamatust teada, kuidas The Rich Dad Company laienes kiiresti väga vähese rahaga, töötades lihtsalt koostöötava raha nimel. Oluline osa raamatust on pühendatud veel äri missioonile, väärtustele. Kõik teavad, et paljud ettevõtjad on oportunistid, kes töötavad ainult konkurentsivõimelise raha nimel, kuid on ka teisi, kes rajavad äri tugevale missioonile, töötades hingelise raha nimel, mis on kõikidest rahadest parim.

       Eri juhtimisstiilid

      Kõnealuses kirjatöös on veel kaks värskendavat mõtet, eriti kõrgkooli professori sulest. Howard Stevenson möönab, et paljude väitel pole ettevõtjad head juhid. Aga ta ei nõustu selle üldlevinud seisukohaga, vaid kirjutab hoopis: „Kinnisarusaama järgi on ettevõtja egotsentriline ja idiosünkraatiline ning seetõttu pole ta võimeline juhtima. Kuid ehkki ettevõtja juhtimisülesanne on oluliselt erinev, on juhtimisoskus siiski hädavajalik.” Täiesti õige, Howard. Ehk teisiti öeldes: ettevõtjad juhivad inimesi teistmoodi. Järgmise lõigu mõte seletab, miks ettevõtja ja palgatöötaja juhtimisstiilid on erinevad.

       Oska kasutada teiste inimeste ressursse

      Veel üks Stevensoni mõte on tihedalt seotud ta ettevõtja definitsiooniga: „Ettevõtlus on juhtimise käsitlusviis, mida defineeritakse järgmiselt: võimaluse otsimine olemasolevaid ressursse arvestamata.” Ta ütleb: „Ettevõtjad õpivad teiste inimeste ressursse hästi kasutama.” See muudabki juhtimisstiilid erinevaks. Palgatöötajad tahavad värvata inimesi selleks, et neid juhtida. See annab neile viimaste üle otsese võimu. Värvatud peavad käske täitma, vastasel korral nad vallandatakse. Sellepärast tahavadki palgatöötaja tüüpi inimesed ehitada vertikaalset hierarhiat. Nad ihkavad preisilikku juhtimisstiili. Nende siht on, et inimesed hüppaksid, kui nad ütlevad: „Hüppa!”

      Kuna ettevõtjad ei juhi tingimata palgatöötajaid, tuleb neil juhtida inimesi teistmoodi. Lihtsalt öeldes: ettevõtjad peavad oskama juhtida teisi ettevõtjaid. Kui ütlete ettevõtjale: „Hüppa!” vastab ta tavaliselt mingi solvava märkuse või žestiga. Seega ei ole ettevõtjad halvad juhid, nagu paljud arvavad; neil on lihtsalt väga erinev juhtimisstiil, sest nad juhivad inimesi, keda ei saa käsutada ega vallandada.

      Erinev juhtimisstiil seletab ka seda, miks palgatöötaja tüüpi inimesed töötavad konkurentsivõimelise raha, ettevõtjad aga enamjaolt koostöötava raha nimel.

       Palgatöötaja otsib palgatöötajaid

      Mõned kõige levinumad ettevõtjate kurtmised on: „Ma ei leia kuidagi häid töötajaid”, „Töötajad lihtsalt ei taha tööd teha” või „Töötajad tahavad ainult palka juurde.” See on segase juhtimisstiiliga uuele ettevõtjale probleem. Juhtimisstiil on õpetamise küsimus. Jällegi minu kompliment kõrgkooli professorile Howard Stevensonile, kes tegi ettevõtja ja palgatöötaja erinevused üheselt selgeks.

Kuidas seda artiklit tellida

      Howard H. Stevensoni 1983. a kirjutatud artiklis „A Perspective on Entrepreneurship” leidub märksa rohkem infot. Seda saab Harvard Business Schoolist vähem kui 10 dollari eest. Tellimiseks minge aadressile http:/harvadbusinessonline.org. Tegu on suurepärase kirjatööga, mis on kasulik kõigile, keda huvitab ettevõtluse teema.

       Ärge oodake, kuni kõik tuled on rohelised

      Veel СКАЧАТЬ