Liiklusseadus & liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele. Grupi autorid

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikurijuht ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;

      100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;

      101) ümberpõige on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites.

      2. jagu

      Liiklusohutus

      § 3. Liiklejate turvalisuse tagamine

      (1) Riikliku liiklusohutuspoliitika töötab välja Vabariigi Valitsus.

      (2) Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

      (3) Liiklusjärelevalvet korraldab Siseministeerium.

      (4) Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.

      (5) Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldusterritooriumil.

      (6) Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus tagama liiklusohutusnõuete järgimise.

      § 4. Liikluskasvatus

      (1) Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:

      1) ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;

      2) teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

      (2) Laste liikluskasvatust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette:

      1) lapsevanem ja seaduslik esindaja;

      2) koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud pädevad asutused.

      (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 loetletud asutuste poolt läbiviidava laste liikluskasvatuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

      (4) Täiskasvanute liikluskasvatust viiakse läbi koolituste, massimeedia, liiklusohutuskampaaniate, infopäevade, sihtotstarbeliste teabematerjalide ja muu taolise vahendusel.

      § 5. Rahvuslik liiklusohutusprogramm

      (1) Rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärgiks on meetmete efektiivsem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liiklusõnnetuste läbi hukkuvate ning vigastada saavate inimeste arvu pidevaks vähendamiseks.

      (2) Rahvuslikku liiklusohutusprogrammi viivad ellu ministeeriumid ja ametkonnad, kelle pädevuses on liiklusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine, kohalikud omavalitsused, riiklikud ja mitteriiklikud institutsioonid, kelle pädevuses on liiklejate koolitamine ja nendes õigete hoiakute ning ohutute liiklusharjumuste kujundamine.

      (3) Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse rahvusliku liiklusohutuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide ning tegevuskavade kaudu.

      3. jagu

      Liiklus

      § 6. Liikluse korraldamine

      (1) Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

      (2) Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega.

      (3) Liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse nõuetele.

      (4) Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.

      (5) Liikluskorraldusvahendit ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata. Ilma asjaomast õigust omamata ei tohi liikluskorraldusvahendit paigaldada, teisaldada või eemaldada.

      (6) Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

      § 7. Fooritulede tähendus

      (1) Ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.

      Tuled tähendavad järgmist:

      1) roheline lubab liikuda;

      2) roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;

      3) kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;

      4) punane keelab liikuda;

      5) punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.

      (2) Nooltuledega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid. Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu ümartuledega fooril. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.

      (3) Lisasektsioonidega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foori põhituled asuvad püstjalt nagu ümartuledega fooril. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt. Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata СКАЧАТЬ