Halb tüdruk on jumala hea olla. Kätlin Kaldmaa
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Halb tüdruk on jumala hea olla - Kätlin Kaldmaa страница 2
Название: Halb tüdruk on jumala hea olla
Автор: Kätlin Kaldmaa
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Книги для детей: прочее
isbn: 9789985337943
isbn:
„Jookseme ikka
TEISE KASENI ära,” keelitan mina ja Sass hingeldab edasi. Rohkemaks temast asja ei ole. Tempo hoidmiseks räägin asjadest, mis kõik siin koolitee peal juhtunud on, aga ainult headest, sest nagu juba öeldud, ei taha ma teda väga hirmutada.
Aga ega see muidugi lihtne ei ole mingit viieaastast kõndima meelitada, temal on ju kogu aeg vaja kuhugi minna, midagi vaadata, seisma jääda, kuulatada, hüpata, karata, ükskõik mida, ainult mitte otse edasi minna. Aga mul on taskus üks tore väike šokolaad, mis meil on luba siis ära süüa, kui Sass on oma süsti kätte saanud.
Kohale jõuame küll viis minutit pärast poolt üht, aga velsker on meid oodanud ja Sass saab oma süsti ja hakkab nutma ja mina võtan šokolaadi välja ja me sööme šokolaadi ja Sassi nutt jääb järele.
Kui šokolaad otsa saab, võib rahulikult võtta. Täiesti, täiesti rahulikult. Mida me teemegi. Ma ei viitsi enam Sassi tagant utsitada, läheme nagu läheme, koju jõuame niikuinii.
Nüüd näitab Li Sassile maailma. Ta, vaeseke, ei ole ju veel kuigi palju saanud ringi käia ja ei tea maailmast midagi, kogu aeg emaga kodus.
Kõigepealt viin ta sealt velskripunkti juurest otse üle põllu selle suure sigala juurde, kus isa tööl käib. Ta kogu aeg ei ole seal, tal on veel mitu lauta kantseldada. Minek väga lihtne ei ole. Põllu peal vagude vahel on vett ja Sassil on veemagnet sees – nii kui ta vett näeb, nii sinna tema jalad lähevad. Sassiga näeb minek välja nii: kolm sammu üle vagude paremale, kuus sammu koperdades vasemale, kaks sammu otse, silmad särama, ja neli sammu paremale, kaks sammu vasemale. Ja nii edasi. Ja nii edasi.
No ja vahepeal leiab ta mingi mardika, keda vahtida ja torkida, ja mõne kivi, mida peab kindlasti käega katsuma. Nii et kui muidu läheks üle põllu kõmpimiseks viisteist minutit, siis Sassiga on see kindlasti vähemasti tund või midagi. Selline märg tund.
Kui me kohale jõuame, on isa muidugi selles laudas ära käinud ja järgmisse läinud, aga tädi Aino, keda mina juba tunnen, lubab mul lahkesti ringi vaadata ja vennale teejuhiks olla. Ainult vanadele kultidele ei luba ta lähedale minna. Kuldid on vanad isasead ja nad näevad täitsa hirmsad välja, sest nad on jumala suured ja kui nad ikka kappama hakkavad, siis hoia parem eest. Nii et ma parem hoian eest.
„Sass, lähme põrsaid vaatama!”
Sass laseb mu käest lahti ja paneb kohe plagama.
„Põssa-põssa-põssa!”
„Mitte sinna! Põrsad on teisel pool.”
Teisel pool on igavesti armsad põrsad, kes kõik emise juures reas söövad, endal silmad kinni, ja siis ühes teises aedikus ma püüan ühe väikese jooksupõrsa kinni ja Sass saab seda silitada ja jumala õnnis nägu tuleb tal selle peale pähe.
„Viime selle põrsa koju!”
„Me ei saa viia, see ei ole meie oma.”
„A küsime tädi käest.”
„Need ei ole tädi põrsad ka.”
See Sassile enam-vähem mõjub, nii et võime edasi minna.
„Lähme nüüd välja, ma näitan sulle staadioni, kus me jooksmas käime. Sa hakkad ka seal jooksma, kui sa kooli lähed.”
Stadkal kasvab suvel mõnusalt palju metsmaasikaid, millest keegi peale meie küla laste ei tea, nii et see on meie salapaik. Edasi lähme alumise koolimaja juurde ja ma näitan Sassile bioloogiaklassi aknast, kus nurgas luukere seisab. Ma olen seda ükskord näinud ja pean ta päris kõrgele upitama, et ta ikka paremini näeks, aga kui ta seda luukeret näeb, pistab ta kisama nagu ratta peal ja ma tõstan ta ruttu alla ja panen käe suu peale, aga koolitunnid on läbi saanud ja keegi ei tule selle üürgamise peale vaatama, et mis lahti on.
„Kas vaatame salatiike ka?”
„Jaaa!!!”
No muidugi, tiik, see on ju vesi.
Salatiike on kaks ja need on need kohad, kuhu meie küla must vesi kogutakse ja seal see seisab, kuni suur mustus ära settib, enne kui see uuesti loodusesse läheb ja põhjaveeks saab. Sass muidugi tahab otsekohe seda vett mõne kaikaga torkima minna.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.