Džentelmenid. Paavo Kivine
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Džentelmenid - Paavo Kivine страница 3

Название: Džentelmenid

Автор: Paavo Kivine

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Зарубежный юмор

Серия:

isbn: 9789949475162

isbn:

СКАЧАТЬ Tule nüüd ja juhi sina…

      MAX: Jah, ole lahke, nüüd juhtigu mina! Kui ma olen vahepeal kogu kvalifikatsiooni kaotanud! Kui juhtimistase on nii alla viidud, et ükski geenius kah ei tõsta sihukest firmat enam jalule.

      (Paus.)

      MAX: Kuule, miks nad üldse meiesugustega abielluvad?

      ALEX: Hea küsimus. Ma arvan, et sõiduõpetajaid lihtsalt kõigile ei jätku.

      MAX: Meesterahva puhul on asi arusaadav. Mehel on armastus. On kirg. On… Mehele on naisterahvas ikkagi midagi… midagi… on no, ütleme, koguni üht-teist väärt. Mis sa muidu tal järel jooksed?

      ALEX: End alandad. Viid teatrisse, ostad lilli, teed igasugu muid lollusi.

      MAX: Kusjuures su kavatsused on täiesti siirad. Sul ei ole ju abiellumise mõtetki!

      ALEX: Kuni äkki on ta su naine.

      MAX: Jah, kuni äkki on täiesti ootamatu asjade seis. Muidugi ei oska siis esimese ehmatusega enam midagi öelda.

      ALEX: Sellepärast lõpevadki kõik raamatud ja filmid abiellumise koha peal ära. Meeskangelasel saavad sõnad otsa.

      MAX: Tegelikult siis alles romaan algab.

      ALEX: Draama.

      MAX: Nojah, draama.

      ALEX: Tolstoi kirjutas sellest.

      MAX: Noo?

      ALEX: Jah. Tubli mees. Neli paksu köidet. „Kannatuste rada”. Sai selle eest Nobeli ka.

      MAX: Õige! Keegi pidi ükskord kirjutama.

      ALEX: Lasta saja-aastaselt kodunt jalga –

      MAX: Tõeline mehe iseloom!

      ALEX: Ise surmani haige. Alles India – Hiina piiril sai naine teise kätte. Võttis seal vaese mehe lõplikult maha.

      MAX: Tõega või?

      ALEX: Haigus, ma mõtlen. Surigi sinna.

      MAX: Ja naine? Suri sinnasamasse?

      ALEX: Jah, oota sa! Kirjutas, va madu, tagantjärele kaksteist sentimeetrit paksu „Kuritöö ja karistuse” ja andis vale nime all välja.

      MAX: No kuule! Kui sa sellisele mehele Nobelit ei anna, kellele siis veel?

      (Paus.)

      ALEX: Ma ükskord uurisin seda asja lähemalt. Küsisin otse: miks sa minuga abiellusid? Mis selle taga oli?

      MAX: Vastavad nad sul ausalt jah… Mis ütles?

      ALEX: Ütles: Sellepärast, et mu kingakonts oli katki.

      MAX: Mis!?

      ALEX: Jah. Et tema kingakonts olnud katki ja ta otsinud parajasti kingseppa sealt tänavalt, kus ta muidu ei käi, ja siis tulnud mina talle ühe teise naisega vastu. Käevangus. Ainult sellepärast.

      MAX: Ainult sellepärast? Ma ei saa aru…

      ALEX: Arvad, et mina sain? Ma ütlesin: naine, nüüd paluks küll joonealust tõlget!

      MAX: Noh?..

      ALEX: Ah… midagi.

      MAX: Ei saanudki targemaks?

      ALEX: Sa kuula! Sel naisel – naisel, kes minuga oli – olnud peas harukordselt jäle kübar, seljas võimatu kostüüm ja üks silm vaadanud teisel viltu. Tema siis imestanud, kuidas minusugune enam-vähem viisaka väljanägemisega mees sellisega inimeste seas ringi julgeb käia – aga nüüd ta muidugi enam ei imesta! – ja loomulikult tekitanud see temas tunde, et siin tuleb midagi ette võtta, lihtsalt õigluse nimel, mitte millegi muu pärast. Ja seejärel läinud ta oma kingakontsaga parandaja juurde ja –

      MAX: Kuule, mis jama see on?

      ALEX: Eks ole. Mina ütlesin täpselt sedasama: kuule, mis jama see on? Aga tema vastu: Kellele jama, aga kellele meie abiellumise lugu.

      MAX: No on ikka… Mehele toob abiellumine meelde tunded, naisele aga kingakontsa.

      ALEX: Aga lahutades on täpselt vastupidi: naine vahutab tunnetest, mees vahib oma kulunud kingakontsa…

      (Paus.)

      ALEX: Kuidas sul viimasel ajal enda omaga on?

      MAX: Ei saa kurta.

      ALEX: Saate enam-vähem läbi?

      MAX: Paremini kui kunagi varem.

      ALEX: Noo? Pole teist mõnda aega näha olnud.

      MAX: On ära.

      ALEX: Pikemalt?

      MAX: Usuks küll. Lahutasime.

      ALEX: Millal?

      MAX: Jah, noh, kes seda enam täpselt… Mis ta võib olla?.. Mõni hea aasta tuleb ikka ära. Oota, millal Arsenal viimati võitiski? Kaks tuhat neli? Jah, samal aastal vist läkski.

      ALEX: Aa… Tegelikult õudselt kahju…

      MAX: Arvad? Noh, ma ei –

      ALEX: … et Liverpool tookord kaotas. Oli ikka selgelt parem. Sest vaata, kui Jones oleks minut enne lõppu jala vahele saanud…

      MAX: No kuule, kust kuradi otsast ta parem oli! Ma ütlen sulle, et kui Smithil poleks viis enne lõppu püksikumm katki läinud…

      (Ilmub Näitsik.)

      MAX: … püksikumm katki läinud…

      ALEX: … jah… katki…

      (Näitsik lahkub.)

      KOOS: Naised…

      II pilt

      INGLASED

      MAX: Vaba õhtu?

      ALEX: Jah, võtsin. Naine läks linnateatrisse.

      MAX: Volikokku? Mis temal sinna asja?

      ALEX: Ei, päris teatrisse.

      MAX: Aa… Ei tea, kus see ka võiks olla?

      ALEX: Pole õrna aimugi.

      MAX: Endal toimetamist palju?

      ALEX (noogutab): Eile piljard.

      MAX: Üleeile?

      ALEX: Kriket.

      MAX: Kriket? Jajah. Enne seda?

      ALEX: Bridž.

      MAX: Mul niisama, iga õhtu käed-jalad tegemist täis… Ei, oot, laupäeval justkui ei olnud. Nagu mingi jamps oleks vahele tulnud… Õigus, СКАЧАТЬ