Kuningal on külm. Anton Hansen Tammsaare

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ paremale käele). Terav tapakirves ravib kuningaid samuti nagu alamaidki, aga kahjuks pole meil veel kuningate tapakirve peavalitsust.

      KIRJAÜLEM. Prohvetid on tapetud või maalt põgenenud, nüüd hakkab narr prohveti viisil rääkima.

      SISEÜLEM. Narri suu tuleks sulgeda.

      KUNINGAS. Narr on veel ainuke, kelle suust kuulen mõne inimliku sõna, kallis siseülem, sellepärast jäta narrile ta suu, et ta võiks jätkata.

      NARR. Naine on mõnikord mehele niisama hea nagu tapakirves, sest mees, olgu ta kuningas või ori, on nõnda loodud, et naise käes on ta häda ja õnn, rõõm ja mure, pettumus ja lohutus, põrgupiin ja taevaõndsus. Ainult peab leidma õige naise.

      KIRJAÜLEM. Narr räägib õigest naisest!

      SISEÜLEM. Õigest naisest ja tapakirvest.

      KUNINGAS. Teiste naisi me tunneme, eks kuulakem siis, milline peaks olema narri naine.

      NARR. Sina oled vana, oh kuningas, ja ei tea naisest enam ühtigi, sellepärast ei peaks see naine, kes su sülle istub, mehest ühtigi teadma, kui sa tahad temast sooja. Sinu naised on üleni võitud ja õlitatud, nende kulmud on kaarde aetud, nende silmad süvendatud ja nende huuled tulipunaseks värvitud, aga ometi ei soenda nad sind. Miks ei taha sa õnne katsuda naisega, kes ei tea, mis on õli ja värv, mis puuder ja pumat, kel pole ahelaid kaelas nagu kurjategijal, võrusid käsivarres nagu mõrtsukal, rõngaid kõrvas või ninas nagu tigedal härjal?

      KUNINGAS. Kas niisukesi naisi on veel olemas?

      NARR. Seda peaks kuningas küsima oma naisteülemalt, kirjaülemalt või ülempreestrilt.

      KUNINGAS. Minu naisteülem on naiste karjas, aga armas ülempreester, mis arvad sina narri naisest?

      ÜLEMPREESTER. Oh kuningas, narri naist on raske leida. Igatahes pealinnas ja tema ümbruses pole ainustki niisukest naist.

      KUNINGAS. Kuuled sa, narr, naiste pärast võib su kuningas kõngeda kui kärnane koer, kel pole ulualust. Narr soovitab ikka seda, mida meie oma maapind ei kanna. Kas pean ehk nimetama uue ülema, kes hakkaks kasvatama narri naisi?

      NARR. Uuest ülemast pole lugu, aitab mõnest rektorist, direktorist või inspektoristki.

      ÜLEMPREESTER. Ei aita ei rektor ega inspektor, seni kui on endine hüveülem. Sest vaata, oh kuningas, suured hüved hellitavad inimese ja hellitus toob tühjad himud. Rahvast peab kasvatama ja õpetama lihtsusele, ainult see koristaks naistel rõngad ninast, ahelad kaelast ja vereva värvi huulilt.

      HÜVEÜLEM. Palun sõna!

      KUNINGAS. Sõna on hüveülemal!

      HÜVEÜLEM. Armuline kuningas, sul on demokraatlik riik ja rahvas ja sellepärast peavad alamad elama nagu ülemad. Kui nüüd ülemad prassivad, nagu poleks ülempreestrit ja ususeadust olemaski, siis peavad ometi alamad sedasama tegema ja mina kui hüveülem tunnen püha kohustust selle eest hoolitseda, et alamad võiksid elada nagu ülemad. Ometi arvan ma, et peahäda pole hüves, vaid hariduses, sest see on see haputainas, mis…

      KIRJAÜLEM (vahele). Mina protesteerin!

      KUNINGAS. Mille vastu sa protesteerid, seltsimees kirjaülem?

      KIRJAÜLEM. Mina protesteerin harimatuse vastu, sest hüveülem on harimata inimene – ta ei tunne kreeka ja ladina keelt. Tema arvab, et ohlokraatia…

      HÜVEÜLEM (hüüab vahele). Seltsimees kirjaülem, seda sõna hääldatakse inglise keele järgi aristokraatia! (Naer.)

      KIRJAÜLEM. Hüveülem ei oska veel ohlokraatiat aristokraatiastki eraldada.

      HÜVEÜLEM. Kultuurilises demokraatias on see tõepoolest raske. (Naer.)

      KUNINGAS (tõstab kasukakäise, vaikus). Mu härrad, asja juurde. Sõna on hüveülemal, kes tahtis rääkida hariduse haputainast.

      HÜVEÜLEM. Hariduse haputainas laostab kõlbluse. (Hüüded: «Kuulge, kuulge! Häbi! Tohoh!») Ülempreester annab rahvale usu…

      ÜLEMPREESTER (vahele). Usu annab jumal.

      HÜVEÜLEM. Ükskõik: usu annab jumal, aga kirjaülem kitkub teda oma tarkusega nagu surnud kana ja järele jääb ainult ebausk. Kas võib või tohib haritud demokraat olla ebausklik?

      NARR. Seda võib ainult haritud aristokraat, oh kuningas! (Naer.)

      HÜVEÜLEM. Seda võib ainult narr ja…

      NARR (vahele)… ja kuningas, härra hüveülem.

      ÜLEMPREESTER. Kuningas peaks üldsuse huvides oma narri taltsutama.

      SISEÜLEM. Toetan ülempreestrit, muidu ei või ma korra eest vastutada.

      KUNINGAS. Kirjutatud on: ei pea härja suud siduma, kes pahmast tallab. (Naer.) Palun hüveülemat jätkata hariduse haputainast.

      HÜVEÜLEM. Usk ütleb, et inimene on püha ja igavene ja sellekohaselt ehitatakse templeid ja muid kodasid, rajatakse teid ja sildu, luuakse kunsti ja kirjandust. Aga kirjaülem laseb õpetada kõrgeis ja madalais koolides, et inimene tuleb putukast, elab putukana ja sureb kui putukas. Ja et kõik seda usuksid, siis kirjaülem käsib valmistada aineid, mis võivad hävitada mitte ainult inimese enda, vaid ka kogu selle poripiisa, kus asub sinu troon, oh kuningas. Ma olen rääkinud.

      KUNINGAS. Kirjaülem, tahad sa end kaitsta?

      KIRJAÜLEM. Ma juba ütlesin, oh kuningas, hüveülem on harimata inimene, kes pole Homerost algkeeles lugenud, muidu ta teaks, et inimene on umbrohi, mida ei suuda hävitada ta isegi. Pealegi on inimesega nõnda, et kui üks midagi teeb, siis teeb teine kohe midagi otse selle vastu. Miljonid murravad sajandeid pead, et mõnda masinat käima panna, aga niipea kui see sündinud, kargavad kõik targad nüket otsima, kuidas iga narrgi võiks sama masina seisma panna. Üks leiab lõhkeaine, teine abinõu, mille varal leitud aine leidja enese õhku laseks. Üks avab rahva rikkuse allikad, teine süsteemi, kuidas rahvas rikkusest hoolimata aina suuremasse viletsusse langeb. Otsustagu nüüd kuningas ise, kas selline loomake võib kellelegi hädaohtlikuks saada. Ja mis puutub ususse, siis sellega on nõnda, et kui inimene hülgab mõne vana usu, siis võtab ta asemele vähemalt kaks uut. Seega ei suuda keegi usku hävitada.

      ÜLEMPREESTER. Just minu arvamine. Inimene vahetab sõnu, mitte mõisteid, ja uute sõnade arv kasvab meil, jumal tänatud, suure kiirusega. Nii et usu ja kleidimoodide pärast ei maksa kuningal põrmugi muretseda.

      KIRJAÜLEM (jätkates). Mis aga naistesse tõesti laostavalt mõjub, on hiilgavad mundrid, mis lähevad aina hiilgavamaks. Selles patustab kõigepealt seltsimees väeülem, kes on koondanud palgasõdurid kuningalinna ja tema ümbrusse.

      VÄEÜLEM. Kuningas, palun sõna!

      KUNINGAS. Kirjaülem las lõpetab enne.

      KIRJAÜLEM. Sest naine on kui harakas, kelle silmad löövad särama, kui näeb midagi hiilgavat. Haritud või harimata, ikka teeb ta mõne sõna, kivi, metallitüki, heli, riideräbala või inimese oma ebajumalaks.

      NARR. Kirjaülemat võib uskuda, oh kuningas, sest temal on kõige toredam naine. Kui ma sellelt tema toreduse põhjust küsisin, ütles ta: minu mehele meeldib tore naine, sest see on haridus. (Naer.)

      VÄEÜLEM. Kuningas, mina palusin sõna, aga СКАЧАТЬ