Püha taevas, sa oled rase!. Mariann Kaasik

Чтение книги онлайн.

      K una hiljuti tekkis mulle ette ebamäärane kõhuke, hakkasin ma muret tundma selle pärast, mis hirmutab kõiki rasedaid – venitusarmid. Kuigi mõni paistab olevat andunud kreemide fänn, kuulsin hiljuti ka teist head soovitust: ei maksa end paksuks süüa!

      Kui uurida erinevaid arvamusi kreemide kohta, võib kuluda kohutavalt palju aega ja tulemus ei pruugi olla kindel. Seetõttu olen otsustanud, et kümneid erinevaid kreeme ma katsetama ei hakka. Eks kreemitada ikka võib, aga sellega, mis parasjagu ette satub või kodus olemas olema juhtub. Ma lihtsalt ei usu, et nad kõik niivõrd erinevad saavad olla. Eraldi venitusarmide jaoks kreemi mul veel ei olegi. Andke aega atra seada, küllap eelpool öeldust hoolimata hangin lõpuks ka selle.

      Kohtusin hiljaaegu väga meeldiva naisterahvaga, kes puhtjuhuslikult sattus olema sama rase kui mina. Uurisin ka tema käest, kui palju kreeme ta juba soetanud on, kui ta mind pikalt vaatama jäi. „Ma ei hakka spetsiaalseid kreeme kasutama, ma ju söön normaalselt ja kreemitan ennast niikuinii pärast dušši,” kostis ta. „Kui sul on soodumus arme saada, tekivad need niikuinii, ma ei viitsi selle pärast üldse põdeda,” arvas tema ja mina olin rahul, sest ka mina ei ole viitsinud selle üle muret tunda.

      Jagasime veel omavahel häid niisutusnippe, näiteks seda, et dušigeeli sisse võib panna natuke oliiviõli, nõnda polevat mu ämmaemanda sõnul vaja hiljem kreemidega möksidagi. Siis tuli aga teemaks kaalutõus. Kuna mu vestluskaaslane oli arstikraadiga inimene, siis rääkis ta mulle seda, kuidas teda häirivad foorumites hädaldavad naised, kes kurdavad, et rasedusarmid on tekkinud vaevu 13. nädalal. „Ilmselgelt on need naised endale kahe käega burgerit sisse ajanud ja imestavad nüüd, kui kõht kasvab nii kiiresti, et nahk ei jõua järele anda.”

      Ma jäin selle üle mõtlema, sest ka minul on mõnikord säärane tunne tekkinud, et tahaks absoluutselt kõike süüa, mida näen. Õnneks oskan ma oma isusid ennetada ja hoian kodus enamasti vaid värskeid ja tervislikke asju, teen näiteks putru või viilutan puuvilju. Siiski on ka minul aeg-ajalt tunne, et ma söön nagu metslane. Ehk käiksin mina ka iga päev mäkis, kui see asuks mu majale lähemal või kui mul oleks näiteks auto? Jumal tänatud, et ei ole!

      Seega tundub olevat nii, et kui rasedusarme ei taha, siis ei maksa vitsutada. Vahel võib tohutu isu olla, aga ei maksa ikkagi üle pingutada. Ja kui pingutad, siis pole ka mõtet kuskile foorumisse vinguma minna, sest mis see ikka enam aitab. Ja samuti pole mõtet ka foorumisse asja teha, kui sul on rasedusarmid tekkinud. Suure tõenäosusega oleksid need tekkinud igal juhul, olenemata kreemidest või õlidest. Lihtsalt aktsepteeri seda ja ole õnnelik, mitte ära lase ennast kuskil igavlejatel sõimata.

      6. mai

      NELJAS KUU

      sinu lapsukesele