Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid. Udo Uibo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ajalehtede politseikohtu reportaažides, kui mitmel korral kõneldi noortekampadest, kes nimetasid end Hooligan Boys või O’Hooligan Boys. Selgelt omaette sõnana tuli see kasutusele pärast Henry Mappini mõrva Londoni Lambethi linnaosas 1898. aasta aprillis, kui ajalehed ei tarvitanud noorte kurjategijate kohta enam tavapärast väljendit gang of ruffians, vaid hooligan gang või gang of hooligans.

      Kuidas see sõna inglise keeles sündis, pole suudetud täpselt selgitada. Selge on see, et Hooligan, Hoolihan või Houlihan on iiri perekonnanimi. Kõige laiemalt levinud versiooni järgi olevat see noortele korrarikkujatele üle kantud populaarse music halli’i laulukese põhjal, kus on juttu sellenimelisest tänavaröövlite perekonnast, aga teisalt on juba 19. sajandi lõpus väidetud, et sõna on üldistatud omaaegse legendaarse varga Patrick Hoolihani nimest. Paraku ei ole neid väiteid kinnitatud konkreetse music hall’i laulu tekstiga, samuti pole 19. sajandi ajakirjandusest leitud mingeid märke Patrick Hoolihani nime kandva varga kohta.

      Kui tänapäeval tulevad inglise sõnad eesti keelde otselaenudena, siis varem oli inglise keele tundmine Eestis kasin ja inglise sõnu laenati valdavalt saksa keele kaudu. Sedapuhku saksa keele vahendus siiski kõne alla ei tule: ehkki sõna Hooligan on (riigi)saksa keele kirjasõnas üksikjuhtudel tarvitatud varemgi, sai see üldtuntuks alles 1980. aastail, kui ajakirjanduses hakati kõnelema jalgpallihuligaanidest. Küll aga laenati see sõna inglise keelest kiiresti vene keelde (1904. aastal on …улиган registreeritud juba sõnaraamatus) ja vene keelest edasi Baltimaadesse, niihästi eesti keelde kui ka kohalikku baltisaksa keeletarvitusse. Paistab, et eesti kirjakeeles hakkas huligan levima 1905. aasta revolutsioonisündmuste aegu. Tollaseid meeleolusid aitab iseloomustada sõnumike Lätimaalt: Üks vabriku direktor saanud «Balt. Vestn». teatel ekspressi kaudu venekeelse kirja, milles teda 200 rubla teataval ajal raudteesilla juures ühele inimesele, kes kahekordse teretamise läbi märki annab, ära anda kästud. Kirja all seisnud allkiri «Huliganide organisatsioni liige» (Postimees, 29. detsember 1905).

      Isa

      Isand

      Issand

      –sand

      Sugulussõnade puhul on ootuspärane nende kõrge vanus. Sõna isa vastab selles mõttes kõigiti ootustele. See kuulub meie põlissõnavara ürgseimasse kihistusse ja on säilinud peaaegu kõigis Uurali keelerühmades kuni kaugete samojeedi keelteni välja. Erandiks on permi keeled, kust selle sõna vasteid pole leitud. Mõned näited: soome isä ‘isa’, vepsa iža ‘isasloom’, põhjasaami áhčči ‘isa’, mari iza ‘vanem vend; isa noorem vend’, ungari ős ‘esiisa, esivanem’, omadussõnana ‘igivana’, vanas kirjakeeles ‘isa; vanaisa’, eenetsi eśi ‘isa’. Selle sõna esialgseks kujuks ehk alusvormiks on keeleajaloolased rekonstrueerinud *ićä, mille tähendus oli tõenäoliselt ‘isa’, nagu on enamikus keeltes praegugi. Mõnes läänemeresoome keeles, näiteks soome keeles, on sõnast isä tuletatud sõna iso ‘suur’. Sellel sõnal on vaste ka Hiiumaa murretes, kus isu või iso tähendab äikest. Ka mitmed teised läänemeresoome keelte äikest märkivad sõnad on tuletatud vanemat meest, isa või vanaisa tähendavast sõnast: kõigepealt muidugi meie enda äike (sõnast äi = soome äijä ‘vanamees, vanaisa, vaarisa’), aga ka soome ukkonen (sõnast ukko ‘vanamees, taat, isa’).

      Teine tuletis, mis lähtub sõnast isa, on isand. Tähenduses ‘peremees’, ‘abielumees’ või ‘härra’ tuntakse seda sõna kõigis läänemeresoome keeltes: soome isäntä, vepsa ižand, lõunaeesti esänd, liivi izānd jne. Nagu tõendavad vana kirjakeele andmed, on eesti keeles seda varasematel aegadel tarvitatud ka kõrgemast seisusest isiku kohta. Näiteks 16. sajandi esimesest poolest pärinevas haruldases dokumendis, mittesakslase (eestlase) ametivandes seisab kirjas: Mynno toyuetann / nynck wannu ßell surell / awsall / nynck wegkewell yßandell / Harmen Bruggeney / teyße nyme kaeß haßenkamp / Mester Saxa ordenß / lifflandi maell / myn armall yßandell / nynck ßelle awßall / Tallyna lynnhall / wagka / nynck sanna kuelya olla (mina tõotan ning vannun sellele suurele, ausale ning vägevale isandale Harmen Bruggeneyle, teise nimega Hasenkampile, Saksa ordumeistrile Liivimaal, minu armsale isandale, ning sellele ausale Tallinna linnale vaga ning sõnakuulja olla). Rootsi ajal hakati kõrgete isandate kohta järk-järgult kasutama rootsi laensõna härra, mis aja jooksul sõna isand tarvitamist piiras ja selle kasutusala kitsamaks surus. Veel 19. sajandi lõpus tehti katset vahepeal viisakusvormeliteks kujunenud härra ja proua asemel uuesti kasutusele võtta eestipärased isand ja emand, aga seda ei saatnud edu.

      Kirikukeeles on sõnast isand tekkinud omapärane teisend issand. Miks ja kuidas see täpselt kujunes, ei ole selge, aga võib arvata, et kui sakslastest kirikuõpetajad oma vigase hääldusega tituleerisid Jumalat Ißandaks, siis maarahvas ei saanud neist lihtsalt aru ega mõistnud, et Ißand Jumal pole midagi muud kui Isand Jumal – täpselt samuti nagu kirikuladinas tituleeritakse Jumalat Dominus ‘isand, valitseja’, inglise keeles Lord, saksa keeles Herr ja soome keeles Herra. Oli, kuidas oli, ja juhtus, mis juhtus, kahetsemiseks pole igatahes põhjust, sest sõnade isand ja issand lahknemine ning viimasest ristiusu jumala epiteedi kujunemine kuulub eesti keele omapäraste joonte hulka, millele teistes keeltes leidub vähe paralleele.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      ŋ märgib suuõõne tagaosas, pehme suulae piirkonnas hääldatavat n-i. Eesti ühiskeeles esineb selline häälik enne k-d ja g-d (nagu sõnades pank, pang, ronk, rong jne).

      2

      ĝ märgib häälikut, millest mõnes indoeroopa keelerühmas kujunes ž või z, mõnes keelerühmas aga g (mis germaani keeltes muutus k-ks).

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wAARCAMgAhIDAREAAhEBAxEB/8QAHwABAAIBBAMBAAAAAAAAAAAAAAoLCQECBwgEBQYD/8QAcBAAAAUDAwIDBAQFDQgJDwgLAQIDBAUABgcIERIJIQoTMRQiQVEVMmFxFiNCgZEXJDM0ODlSd3ihsba3GGJydLPB0fAaJUNUV4KXsuEZJjY3WGNzdpKUtdPW1/EnKCk1U2Z1tERGWWiHlrjC0tXy/8QAHgEBAAMBAAIDAQAAAAAAAAAAAAECAwQFCAYHCQr/xABXEQACAQIDAwUJDgQDBQgBAwUAAQIDEQQSIQUx8AYiMkFRBxNCYXFygbHRCBQzUmKRkqGissHC0uEjguLxFTVTOHXD0/IWFxkkQ1RXlDQlVbNWY4WVo//aAAwDAQACEQMRAD8AnQUOgUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKAUAoBQCgFAKA СКАЧАТЬ