Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Evelin Kivimaa

Чтение книги онлайн.

      Kadri ja Mari vanusevahe on aasta ja neli kuud. See on liiga väike vahe. Raske oli, sest Simm oli palju ära. Peeter elas oma kinodes, sina vaata ise, kuidas kahe lapsega hakkama saad.

      Meil ei olnud Tallinnas ühtegi vanaema, kelle juurde lapsi viia. Mulle oli see üsna karm aeg. Lapsed olid väga toredad, aga kui sa pead olema nende jaoks olemas 24 tundi 7 päeva nädalas ja niimoodi kuust kuusse ja aastast aastasse, siis muutub see kurnavaks.

      Ma ei saanud oma loovust rakendada. Enne laste sündi laulsin erinevates bändides. Kui Kadri oli väike, siis käisin veel laulmas Mustamäe mängude majas ühes bändis. Mäletan, et Kadri istus proovi ajal klaveri peal. Siis sündis Mari ja kahe väikesega enam ei lähe ju. Kord kohtasin oma kunagise ansambli Vikerviis juhti, kes kutsus mind laulma. Kui rääkisin kodus Peetriga, kas saaksin kord või kaks nädalas proovis käia, siis ta ütles: “Mina sinu lapsi hoidma ei hakka!” Ma ei saanudki kuskile minna. Mul ei olnud lihtsalt võimalust. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui hakkasin laulma omaette, kitarriga, sest hing oli nii haige. Seda sain kodus üksinda teha. Käisin esinemas Tartu folgipäevadel.

      Kui Kadri läks kooli, siis saime Lasnamäele neljatoalise korteri. Seal oli alul nii palju ruumi, et lapsed sõitsid toas rattaga. Peetriga ei olnud võimalik remondist rääkida, ta jooksis ära. Mul oli kaks valikut: kas kiristada hambaid või hakata ise tegema. Valisin viimase võimaluse. Minu arust on kodu loomine mehele ja naisele üks olulisemaid asju, et mõlemal oleks seal mõnus ja kena. Peetriga ei saanud seda üldse arutada.

      Meestega koos elamise teebki nii raskeks, et nende prioriteedid ei pruugi langeda kokku naiste ja pereeluga. Ühel aastal plaanisime, et sõidame suvel koos väikeste lastega Hiiumaale telkima. Lastele oli juba räägitud, nad ootasid… ja siis ütles Peeter, et temal on mingisugune tööprojekt, ta ei saa tulla! Tema prioriteet oli minna oma kino tegema, talle ei jõudnud kohale, et on ka tähtsamaid asju. Ma olin nii nördinud, seepärast ütlesin, et tal on ainult kaks võimalust: kas me sõidame nädalaks puhkama või ma annan lahutuse sisse. Peeter sai aru, et mul oli tõsi taga, ja siis me läksime. See oli väga mõnus Hiiumaa-nädal, lapsed rääkisid sellest veel kaua.

      Vene ajal käisime ükskord külas Peetri tädil, kes elab Ameerikas. Lennupiletid tuli broneerida aasta aega varem. Kaks kuud olime kohapeal, sellest kaks nädalat Mehhikos. Väga tore reis oli. Tavaliselt sõitis Peeter üksinda mööda festivale, mina istusin lastega kodus.

      Mul olid varakult vaimsed huvid, mida Peetril ei ole. Olen palju tegelenud erinevate vaimsete asjadega, õppinud Silva meetodit ja reikit. Proovisin temaga neid asju jagada, aga see ei osutunud võimalikuks. Niipalju siiski, et 1990. aastate alguses tirisin ta kättpidi transtsendentaalse meditatsiooni kursustele. Ma tahtsin, et ta saaks lisavõimaluse maandada oma pingeid. Mehed loputavad alkoholis muresid, millega ei oska hakkama saada.

      Inimesed kasvavad eri suundades. Kui Peeter kuulab kõvasti Rolling Stonesi, aga mina tahaksin vaikselt mediteerida, siis on üsna raske midagi koos teha. Tekivad arusaamatused. Need asjad, mis on olnud mulle tähtsad, ei olnud Peetrile olulised. Tema elu ongi üks kino.

      Simm:

      Mulle tundub, et lastele jätkus vähe tähelepanu. Vahel jõin, olin pidevalt tööl. Maal Paali-Jaanil käisime ikka koos. Loomulikult lugesin vahel mõne muinasjutu lõpuni ka. Mustamäel elades käisime ikka vankriga metsa all jalutamas. Seal kõrval oli proteesitehase prügimägi, kust vahtisid välja inimeste jalad ja käed, ebaõnnestunud tooted.

      Tõrvatilk Peetri tütarde lapsepõlves

      Viie-kuueaastased õekesed (vasakult) Kadri ja Mari. “Selles vanuses nad ei mahtunud koos auto tagaistmele, kogu aeg kätš käis,” meenutab Peeter.

      Vabatahtlikud ehitustöölised: Mari ja tema elukaaslane Alo vahetamas Paali-Jaani maakodu katust 2009. aastal.

      Peetri noorem tütar Mari Simm (33) on professionaalne tantsija, koos elukaaslase Alo Siiakuga (36) lavastab tantsu-show’sid ka laevadel ja peab Tallinnas tantsutarvete poodi. Peres kasvab tütar Loviis (5).

      Mari Simm:

      Kui isa oli kodus, siis oli ta hästi asjalik. Mitte selline, kes istub teleka ees, söök ette ja taha. Koristasime ikka terve perega. Isale meeldib süüa teha. Tal on väga küüslaugused ja sibulased toidud. Ema alati kurtis, et kõik söögid kipuvad olema ühe maitsega.

      Isana on ta toetav ja turvaline. Humoorikas. Mõnusalt irooniline ja sarkastiline. Lahe ja ladna, eneseupitamist ei salli. Isa on kõva meisterdaja. Kui midagi on vaja parandada, siis tingimata üritab ta seda ise teha.

      Muusikakoolis käisime õega kolm-neli aastat klaverit õppimas. See oli nii traumeeriv. Olime kindlad, et see on meie lapsepõlve СКАЧАТЬ