Moll Flanders, I osa. Daniel Defoe
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Moll Flanders, I osa - Daniel Defoe страница 9
Название: Moll Flanders, I osa
Автор: Daniel Defoe
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Зарубежная классика
isbn: 9789949459322
isbn:
„Kuid õde, sa pead tunnistama, et ta on väga kena,” ütles vanem vend.
„Ja palju ilusam kui sina, õde,” ütles Robin.
„Mitte selles pole küsimus,” ütles ta õde. „See tüdruk näeb hea välja ja ta teab seda ise ka, talle pole vaja seda ütelda, muidu ta muutub edevaks.”
„Me ei räägi sellest, kas ta on edev,” ütles vanem vend, „vaid et ta on armunud; võib-olla on ta armunud iseendasse, mu õed paistavad seda arvavat.”
„Soovin, et ta oleks armunud minusse,” ütles Robin. „Siis teeksin ta ruttu terveks.”
„Mis sa sellega mõtled, poeg,” küsis vana leedi, „kuidas saad sa niimoodi rääkida?”
„Madam,” ütles Robin jälle väga ausalt, „kas sa arvad, et laseksin vaesel tüdrukul armastusest surra, kui läheduses on keegi, kes võib teda aidata?”
„Fui, vend!” ütles teine õde. „Kuidas saad sa niimoodi rääkida? Kas sa abielluksid kellegagi, kellel pole krossigi hinge taga?”
„Palun, laps,” ütles Robin, „ilu on tore asi ja hea tuju suurendab seda kahevõrra; soovin, et sul oleks pooltki sellest, mis temal on.” Ja nii oli õe suu kinni pandud.
„Ausõna,” ütles vanem õde, „kui Betty pole armunud, siis on seda minu vend. Imestan, et ta pole seda veel Bettyle teada andnud; olen kindel, et Betty ei ütle „ei”.”
„Need, kes nõustuvad, kui neilt küsitakse,” ütles Robin, „on üks samm eespool neist, kellelt pole küsitud, õde, ja kaks sammu eespool neist, kes nõustuvad enne seda, kui neilt küsitakse, ja see on vastus sulle, mu õde.”
See pahandas ta õde ja ta ütles asju, mis jõudsid selleni, et see mõrd, see tähendab mina, tuleb majast välja ajada, ja kuna ma pole veel küllalt terve, siis ta loodab, et ta ema ja isa kaaluvad seda niipea, kui seda teha saab.
Robin vastas, et see on pereisa ja pereema asi, keda ei saa õpetada nii vähese otsustusvõimega isik kui ta vanem õde.
Nii käis see veel päris kaua; õde põlastas, Robin nöökis ja pilkas, kuid vaene Betty muutus selle tagajärjel perekonna silmis väga ebapopulaarseks. Kuulsin seda juttu pealt ja puhkesin südamest nutma, ning vana leedi tuli üles minu juurde, sest keegi oli talle ütelnud, et olukord teeb mulle muret. Kaebasin talle, et arstidest oli väga julm panna mulle niisugust diagnoosi, milleks polnud mingit põhjust, ja see oli seda julmem, arvestades olukorda, milles ma olin. Ma lootsin, et ma pole teinud midagi tema arvamuse halvendamiseks või andnud põhjust tüliks tema poegade ja tütarde vahel, pealegi oli mul põhjust mõelda rohkem kirstule kui armastusele, ja palusin, et ta kujundaks oma arvamust minust ainult minu enda vigade ja mitte teiste omade põhjal.
Ta mõistis mu jutu õigsust, kuid ütles mulle, et kuna nende hulgas on olnud nii palju lärmi ja et ta noorem poeg on rääkinud kokku igasugust lobajuttu, soovib ta, et oleksin temale nii ustav ja vastaksin siiralt ainult ühele küsimusele. Ütlesin talle, et vastan nii lihtsalt ja siiralt, kui suudan. Tema küsimus oli, et kas minu ja Roberti vahel toimub midagi. Ütlesin talle nii veenvalt kui suutsin, et ei, ei toimu ega ole kunagi toimunud. Ütlesin talle, et Mr. Robert oli lobisenud ja naljatanud, nagu ema teadis, et tal kombeks oli, ja mina olin seda ka alati võtnud lihtsalt lõbusa vestlusteemana, millel pole mingit tähendust, nagu minu arust ka tema seda mõtles, ja kinnitasin prouale jälle, et meie vahel pole üldse niisuguseid suhteid, nagu tema arvab, ja need, kes on seda oletanud, on mulle suurt ülekohut teinud, ja Mr. Robertist pole nende juttude summutamisel mingit abi.
Vana leedi oli väga rahul ja suudles mind, rääkis minuga lõbusalt ja palus, et ma terveks saaksin ja ütleksin kohe, kui midagi vajan, ja lahkus siis. Aga kui ta alla jõudis, leidis ta, et vend ja ta mõlemad õed olid karvupidi koos; tüdrukud olid äärmiselt vihased, et vend süüdistas neid inetuses, et neil pole kunagi kallimaid olnud, et neile pole kunagi abieluettepanekut tehtud ja et nad on nii ninatargad, et on valmis seda isegi ise tegema. Ta ülistas Mrs. Bettyt: kui ilus, heatujuline too on, kuidas ta laulab ja tantsib palju paremini kui nemad, kui palju ilusam ta on; ja seda tehes ei jätnud ta välja ühtegi halba asja, mis võiks neid pahandada, ja tõesti, ta käitus nendega väga halvasti. Vana leedi jõudis alla tüli haripunktil ja lõpetas selle, rääkides neile vestlusest, mis tal oli minuga olnud, ja kuidas ma olin talle vastanud, et Mr. Roberti ja minu vahel pole mitte midagi.
„Siin ta eksib,” ütles Robin, „sest kui meie vahel poleks midagi, peaksime olema rohkem koos, kui me oleme. Ütlesin talle, et armastan teda tohutult,” sõnas ta, „kuid ta ei uskunud põrmugi, et võtan asja tõsiselt.”
„Ma ei tea, miks ta oleks pidanud seda tegema,” ütles ta ema. „Ükski terve mõistusega inimene ei usuks, et räägid tõsiselt, kui tüdruk on nii vaene.
Kuid palun, poeg,” lisas ta, „mida me peaksime siis sellest loost uskuma? Sest sina lobised nii palju, et keegi ei tea, millal oled tõsine või millal naljatad, aga kuna tüdruk rääkis minuga tõsist juttu, siis tahan, et ka sina seda teeksid ja räägiksid mulle, mida ma uskuda võiksin. Kas on toimumas midagi tõsist? Oled sa armunud või mitte? See on kaalukas küsimus ja soovin, et sa selles asjas meie südant kergendaksid.”
„Minu au nimel, madam,” ütles Robin, „oleks vale asja salata või rohkem valesid rääkida; olen nii siiras nagu mees, kes üles puuakse. Kui Mrs. Betty tahaks minuga abielluda, siis oleksin valmis juba homme hommikul ütlema: „Et teda armastada ja hoida,” kasvõi hommikusöögi asemel.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.