Kuidas seksist rõõmu tunda. Tõnn Sarv

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ temaga koos olles hullub, saab vapustava elamuse. See on samuti nagu meestel.

      Muidugi on see veel keerulisem, aga pole meie asi praegu sellesse süveneda. Meie küsimus oli, kuidas seksist rõõmu tunda. Ja sellega seoses tekkis ka küsimus, et mida siis naised tahavad.

      Jah, naised tahavad seksi, aga nad tahavad veel palju rohkem. Ehk nagu üks filosoof on kunagi ütelnud: “Mehed tahavad vaid ühte asja. Naised tahavad kõike.” Ja see on tõsi, veidi liialdatult muidugi, nagu ikka taoliste ütlemiste puhul. Meil on siin korduvalt juttu sellest, et seks iseenesest on tühi ja väärtusetu. Et palju olulisemad on hoopis need asjad, mida seksi kaudu võib saada, milleni seksi abil võib jõuda. Olgu see siis rõõm või veel paljugi muud.

      Naised teavad seda enamasti palju paremini kui mehed. Nad tahavad kõike seda, mida seksi abil võib saada. Ja muidugi rõõmu. Seda eelkõige.

      Mis võib selleni viia?

      Naisel võib rõõmuni viia seks ise. Nii võib olla kõigil, aga naistel vist enam. Algul sa nagu ei tahtnudki seda eriti. Seda seksiasja. Ei mõtelnudki selle peale kuigivõrd. Aga kui see juba lähenes, kui juba selleni jõuti ja eriti veel siis, kui see päriselt toimuma hakkas, hakkas juba ka hea ja huvitav ja rõõm. Nii tuttav. Nii rõõmustav. Kõik teavad seda, on seda kogenud. Ja palju on neid, kes oskavad seda ka ära kasutada. Kõigi rõõmuks.

      Mõned asjad on veel, mis naistele rohkem meeldivad. Ja mõned neist on ka veidi kummalised.

      Nagu näiteks see, kas neile tõesti meeldib olla passiivsem osapool. Neile meeldib, kui vaid nendega tegeldakse, neid kallistatakse, emmatakse, suudeldakse, lakutakse. Naine erutub juba sellest, et teda tahetakse, teda ihaldatakse. Eriti siis, kui ta seda ka ihuliselt tunneb. Ja eriti veel siis, kui ta ise ei peagi selleks midagi tegema.

      Siit tuleneb ka naiste tahtmine ollagi võimetu midagi tegema, ollagi abitu. Olla kinni seotud, aheldatud, käeraudadega, vaba kõigist kohustustest, lastes asjadel juhtuda, võimetuna midagi ise tegema või muutma. Ollagi passiivne seksiobjekt, ilma mingite oma soovide või tahtmisteta ning seda seejuures nautides, sellest rõõmu tundes.

      Jah, see tundub kummalisena. Aga sellised soovid ja tahtmised on, naiste puhul eriti, väga hästi dokumenteeritud. Nagu ka nende tihtipeale korduvad vägistamisunenäod või – unelmad. See ei tähenda sugugi, et nad ka reaalses elus midagi taolist tahaksid läbi elada. Pigem vastupidi. Mõned asjad peavadki jääma erutavaks unistuseks või unenäoks ning mitte iialgi muutuma tegelikkuseks.

      Meil kõigil on unistusi. Sa võid unistada, kuidas kellelegi haiget teha, kellelegi kätte maksta, kedagi peksta või tappa. Sa võid unistada, kuidas sa võiksid elada miljonärina või diktaatorina. Kõik inimesed unistavad. See on loomulik. Kuid enamik meie unistusi ei täitu kunagi. Ja see on samuti loomulik.

      AGA

      Kuhu jääb armastus?

      Kuidas avaldada armastust?

      Varja nagu suudad ja oota, kuni läheb üle.

Isa õpetused pojale

      Armastada (mõtlen siin selle all, olla nõrk ja täiesti-täiesti ükskõikne, saagu mis saab)…

Paul-Eerik Rummo

      Kõige paremad ja kõige hullemad hetked elame me läbi just nimelt tugevate tunnete all olles. Ja armastus või armumine on just üks selliseid.

      Aga seepärast tulebki neid tundeid varjata. Tagasi hoida. Maha suruda. Ja oodata, kuni nad üle lähevad. Mis just ongi parim viis nende avaldamiseks.

      Sa nagunii ei suuda oma tundeid varjata ega tagasi hoida ega maha suruda. Nad paistavad välja, avalduvad ise. Selle pärast pole vaja muretseda. See, kellele sa tahaksid oma armastust avaldada, näeb seda nagunii ja saab aru.

      Kuid sinu enda huvides on neid sinu sees möllavaid tundeid iga hinna eest varjata, sest sellised tugevad tunded võivad sulle endale põhjustada väga hulle ja ohtlikke olukordi. Sa lihtsalt ei ole adekvaatne ega ei adu, mis ümberringi tegelikult toimub ning võid teha väga saatuslikke vigu.

      Üks esimesi vigu ongi juba see, et sa tunnistad endale, et oledki nüüd armunud. Sellega sa oled juba alla andnud, alistunud, lõpetanud igasuguse vastupanu. Sellest hetkest peale oled sa nõrk, abitu ja saamatu. Sinuga võib juhtuda nüüd mida iganes, sa oled selle kõigega nõus. Sa oled täiesti ükskõikne, saagu mis saab.

      Veelgi suurem viga on see, kui sa räägid sellest mõnele oma heale sõbrale, keda sa võid usaldada. Asi pole mitte selles, et too võib seda kuidagi kuritarvitada, edasi rääkida. Ei, asi on hoopis selles, et oma tunde sõnastamisega, sellest rääkimisega oled sa ennast juba lõplikult sidunud. Kuni sa veel mõtlesid ja tundsid, et oled armunud, siis võisid veel kuidagi pääseda. Sa võisid veel toibuda, terveks saada. Aga kui sa juba oled sellest rääkinud – vahet pole, kellele, kasvõi iseendale –, siis oled sa juba ennast selle tundega lõplikult sidunud. Sa ei saa enam sellest lahti.

      Aga kõige suurem viga on muidugi see, kui sa tõepoolest avaldad armastust sellele, kellesse sa oled armunud.

      Tõsi, sel võib olla ka häid tagajärgi. Sa võid seeläbi tõesti kohata vastuarmastust. Väga paljud inimesed armuvadki nendesse, kes neisse on armunud, kes neid ihkavad, kes neid armastavad. Sel ainsal põhjusel, et igaüks igatseb armastust.

      Tõepoolest, kas saab üldse seksist rõõmu tunda, kui puudub armastus? Mis psüühilisest või hingelisest küljest saab üldse rääkida, kui puuduvad tõelised tunded, kui pole kõige olulisemat – armastust?

      Jah, armurõõm… Sellest oli juttu juba alguses. Ja sellest tuleb veel juttu.

      Aga ei maksa unustada, et kõik tunded muutuvad ja lähevad üle. Armastus on üks nendest. Ka see läheb üle. Sellest saab üle. Nagu igasugusest põdemisest.

      Igast haigusest võib saada terveks, sest armastus on haigus. See on hullus. Midagi sellist, mida keegi ei suuda kontrollida, mis ise tuleb. Vallutab. Millega ollakse rahul. Millele alistutakse. Ollakse kaitsetu kõige ees. Ja mis võib seetõttu olla surmav, mis võib ka tappa.

      Seepärast tulebki seda varjata, iga hinna eest. Ellujäämise nimel. Ja oodata, kuni läheb üle.

      Piire ja võimalusi teades saab sellest siiski rõõmu tunda ka ilma lõplikult hulluks minemata. Hoides tagasi, nii ennast kui teist. Lastes minna just siis ja nii palju, kui vähegi võib, ilma kellelegi haiget tegemata.

      Kas seks ongi eesmärk?

      Fuck me, I’m famous.

Populaarne elektroonilise tantsumuusika bränd

      Ja kui see on nii, siis tuleb paratamatult küsida, mis siis on see… eesmärk?

      Kas see, et keegi tahab sinuga seksida, ongi nõus sinuga seksima? Ja siis te seksite. Seda sa tahtsidki?

      Või see, et keegi vabastab sind seksuaalsetest pingetest, rahuldab sind? Või siis see, et sa saad ise kellelegi naudinguid valmistada, rahuldust pakkuda, kedagi õnnelikuks teha?

      Või veel midagi? Andmine või saamine? Või mõlemad? Või vahel üks, vahel teine? Või pigem ikka emb-kumb neist?

      Mida sa tegelikult tahad?

      On ju ka veel see arvamus või ettekujutus või mõtteviis, et kui sa oled noor või ilus või rikas või sale või kuulus või midagi СКАЧАТЬ