Ahviparadoks. Teadvuse suunamine. Prof. Peters Steve
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ahviparadoks. Teadvuse suunamine - Prof. Peters Steve страница 12
Название: Ahviparadoks. Teadvuse suunamine
Автор: Prof. Peters Steve
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Зарубежная психология
isbn: 9789949277094
isbn:
Kohv ja kook
Kujutage ette, et lähete sõbraga kohvi jooma ja sõber ütleb: „Kas sooviksid kohvi juurde tükikest kooki?” Kui püüate kaalu jälgida, siis vastab Inimene: „Ei, tänan.” Ent kui teile see kook juhtumisi meeldib, siis vastab Ahv: „Jah, palun.” Kes siis tegelikult küsimusele vastab, kas Inimene või Ahv?
Tüüpiliselt vastab Ahv ning ta rakendab sel juhul emotsionaalset mõtlemist, püüdes oma otsust õigustada ratsionaalsusega. „See on ju vaid tükk kooki” ja „Tahan olla õnnelik” ja „Naeruväärne on mitte süüa seda, mis sulle meeldib.” Tegelikult võib tal olla miljon vabandust. Juhtub see, et sööte kooki ja seejärel püüate kas oma südametunnistust vaigistada või tunnete umbes kolmekümne minuti pärast end kohutavalt ja hämmeldute – miks te üleüldse seda kooki sõite. Teie Ahv ajas teid ära. See polnud teie ise, kes ütles „Jah, tahan kooki”, see oli Ahv. Ahv pääseb karistuseta ja Inimene on see, kelle osaks jääb süü ja masendus. Muidugi võite ka tegelikult koogi söömisega nõustuda, sel juhul olete teie ja Ahv õnnelikud ning probleemi pole. Ent kui Ahv on teie üle kontrolli saanud, siis on teil probleem Ahvi talitsemisega.
Seks ja hulkuv Ahv
Mõnikord tekitavad Ahvi tungid meile suuri probleeme. Koogitüki söömine on üks asi, enda mässimine armuafääri on palju tõsisem probleem. Sel puhul võivad paljud inimesed haiget saada.
Paljudel inimestel on sisimas sedasorti Inimesed, kes on kindlalt otsustanud olla truud ja monogaamsed. Ent nende Ahvidel oma võimsa sugutungiga on teistsugune plaan ja see viib neid pidevalt seiklusi otsima. Selliste tõeliselt võimsate tungide äratundmine ja nendega tegelemine on oskus, kusjuures selline oskus, mis nõuab jõupingutust. Tegeleme sellega lähemalt Ahvi ohjamist käsitledes.
Pidage meeles: oma Ahvi ei saa te vabandusena kasutada. Kui teil oleks koer ja see koer hammustaks kedagi, siis ei saa te lihtsalt öelda: „Kahju küll, see oli koer, mitte mina.” Vastutate oma koera ja tema tegude eest.
Samamoodi vastutate täielikult oma Ahvi ja tema tegude eest. Seega ei mingeid vabandusi! Te ei saa öelda: „Nojah, kahju küll, aga see oli ainult minu Ahv, kuidas siis mina süüdi olen?” või „Nojah, tegin ja ütlesin hirmsaid asju, ent seepärast, et see oli minu Ahv, nii et ära mind süüdista.” Teil lasub vastutus oma Ahvi ohjamise eest. Teil on võimalik oma Ahvi õpetamisega tegeleda, et ta enam ei paneks teid end halvasti tundma ega teistele halba tegema. Ahvi ohjamine on oskus ja selle omandamine võtab aega; võimalik, et vajate kellegi abi, kes teab, kuidas aidata emotsioonide ja impulsiivsusega toime tulla. Kui te ei võta vastutust enda aitamisel või abi saamisel, siis ei saa te end millegagi vabandada.
Oluline mõte
Oma Ahvi olemust te muuta ei saa, ENT te vastutate tema õpetamise ja ohjamise eest.
Kolmas samm: kuidas ohjata Ahvi ja arendadaInimest
Ahvi tungid ei muutu, kuid ta käitumisviisid võivad muutuda
Teadvuse ohjamise puhul on oluliselt tähtis võtta omaks fakt, et teie Ahvi põhitungid ei muutu. Te ei saa muuta selle Ahvi olemust, kellega vaeva näete. See on emotsionaalne masin, mida ei saa kunagi teistmoodi programmeerida. Teie Ahv hakkab alati tegutsema oma tungide ajel ja oma loomuse kohaselt, talle on omased sellised emotsioonid ja teod nagu agressioon, neuroos või impulsiivsus.
Söömistarve puhul tuleb teil näiteks aktsepteerida, et Ahv tahab süüa ja teil on alati see tung ning sellega seonduvad emotsioonid. Asi ei seisne tungist lahti saamises või sellega tahtejõu abil võitlemises. Asi on selle tungi aktsepteerimises ja sellega vaeva nägemises. Seda on võimalik teha naeratades, pingevabalt ja Ahvi ohjamise strateegiat rakendades. Siis on teil võimalik seda tungi kasutada niimoodi, nagu soovite teie, aga mitte Ahv.
Nii et Ahvi muutmise püüdluse asemel on teil tarvis ohjata tema emotsioone ja impulsse seeläbi, et saate aru, mida tal vaja on ja kuidas see vajadus toimib. See tähendab, et kogete oma Ahvilt alati mõtteid ja tundeid, mis pole teile meele järele. Teie Ahv saab täiskasvanuks ja õpib ära mõned põhilised käitumisviisid, kuid ta tungid jäävad samasuguseks.
Vaigistamine ja õpetus enne ohjamist
Ahviga töötamisel on kaks aspekti: Ahvi vaigistamine ning Ahvi ohjamine, ning nende aspektidega tuleb tegelda samas järjekorras.
See on tegelikult väga tähtis, nii et mõelge palun selle üle hoolega. Kui teil on Ahv, kelle eest pärast tema vaigistamist hästi hoolitsetakse ja kel on olemas kõik, mida ta vajab, siis on väga tõenäoline, et see õnnelik väike loom ei põhjusta teile mingit muret. See teeb tema ohjamise väga kergeks. Kui te oma Ahvi eest hoolt ei kanna, siis on väga tõenäoline, et ta hakkab ükskõik millal teile vastu ja põhjustab suurel hulgal valu. Ahvi vaigistamine ja ohjamine on emotsionaalne oskus, ning selle oskuse arendamine ja säilitamine nõuab aega ja pühendumist.
Ahvi vaigistamine ja tema eest hoolitsemine
Kui te esmalt tulete vastu Ahvi vajadustele, siis on Ahv sellises positsioonis, kus teil on võimalik temaga rääkida ja ta kuulab teid. Näiteks, kui teie Ahv ei tunne end turvaliselt, tuleb teil tagada talle turvatunne, nii et ta oleks ohjatavas positsioonis. Kui teil on agressiivne ja domineeriv Ahv, siis tegelemine millegi lihtsaga, näiteks spordiga, võib osutuda sotsiaalselt aktsepteeritavaks viisiks rahuldada tema primitiivse domineeriva käitumise tungi.
Ahvi peamised tungid ja vajadused on teie Ahvi puhul unikaalsed, kuid suurema osa Ahvide puhul kujutavad need kombinatsiooni võimu-, territooriumi-, ego-, domineerimis-, sugu-, toidu-, karja-, turva-, uudishimu- ja vanemlikust tungist. Need on tavalised näited, seega võtkem paar neist luubi alla.
Territoriaalne tung
Šimpansitele meeldib omada selgelt piiritletud territooriumi, kuna see tagab neile toidu ning teadmised piirkonna kohta, mida nad tunnevad. Selline teadmine aitab vähendada röövloomade vajadust end peita ja püüda šimpanseid nende teadmata. Seega tunnevad šimpansid, kel on oma territoorium, end ohutumalt ja vabamalt.
Meie sisemine Ahv ei ela küll enam džunglis, ent ta otsib sellele vastet meie ühiskonnas. Meil võivad avalduda territoriaalsed instinktid oma kodu või aia suhtes. Naabritevaheline võitlus okaspuuheki või isegi paari sissesõidutee sentimeetri üle võib osutuda surmavaks. On küllaldaselt dokumenteeritud juhtumeid, kus selline vaidlus lõpeb ühe naabri surmaga. Tung panna oma territoorium paika on niivõrd tugev, et meie Ahv hakkab seda kiiresti kaitsma ja kui tungi ei saa kontrolli alla, siis võib tulemuseks olla katastroof.
Tung territooriumi kaitsta ei pruugi aset leida ainult kodus ega pruugi olla füüsiline. Sellega võib tegu olla ka tööl, ja see võib olla psühholoogiline. Ahvid satuvad masendusse tundest, et teised on tunginud nende vastutusalale, näiteks töörolli. Kõige primitiivsemal tasandil on eksperimendid näidanud, et meid võib endast välja viia või tekitada tunde, et meie valdustesse on tungitud, juba ainuüksi siis, kui keegi istub meiega sama laua taga. Tehti eksperiment kahe kummalgi pool lauda istuva inimesega, kus üks neist liigutas oma asju nii, et need läksid üle nähtamatust lauda poolitavast piirist. Teisel isikul, kes polnud eksperimendist teadlik, ilmnes СКАЧАТЬ