Euroopa kohtu lahendid. Ühenduse disainilahenduse vaidlused. Liina Puu

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ />

      Euroopa kohtu lahendid

      Sissejuhatus

      Käesolevas kogumikus toodud üldkohtu ja Euroopa Kohtu lahendid kajastavad ühenduse registreeritud, aga ka registreerimata disainilahendusega seotud vaidlusi. Kogumik koosneb Euroopa Kohtu neljast otsusest ning üldkohtu kolmest otsusest, mis käsitlevad ühenduse disainilahenduse vaidluste lahendamisel kohtu poolt sätestatud printsiipe. Kogumikus toodud otsused annavad ülevaate kohtu seisukohtadest nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklite 4–10 ning 14, 17, 19 ja 25 tõlgendamisel.

      Arvestades asjaolu, et ühenduse disainilahenduse registreerimisel ei kontrolli Siseturu Ühtlustamise Amet, kas registreerimiseks esitatud disainilahendus vastab kõigile õigusaktides sätestatud kriteeriumidele, tekivad õigusvaidlused peamiselt siis, kui varasema disainilahenduse suhtes õigusi omav isik vaidlustab ühenduse registreeritud disainilahendusele õiguskaitse andmise. Kogumikus toodud kaasused C-281/10 P (PepsiCo, Inc), T-153/08 (Shenzhen Taiden Industrial Co. Ltd) ja T-68/10 (Sphere Time) käsitlevad ühenduse registreeritud disainilahenduse eristatavust varasemast disainilahendusest. Nimetatud otsustes on kohus analüüsinud, millistest kriteeriumidest lähtuvalt tuleb hinnata, kas registrisse kantud disainilahendus on oma üldmuljelt sarnane varasema disainilahendusega. Kohus sedastas ülaltoodud otsustes, et disainilahenduste eristatavuse hindamisel tuleb lähtuda asjatundliku kasutaja kontseptsioonist ning määratleda sealjuures autori vabadusastet disainilahenduse loomisel.

      Kogumikus toodud lahend C-488/08 (Celaya Emparanza y Galdos Internacional SA) kajastab Euroopa Kohtu seisukohta liikmesriigi eelotsusetaotluse osas, milles liikmesriik soovib teada, kas nõuet lõpetada disainilahenduse õigusvastane kasutamine on alust esitada juhul, kui õigusi rikkuv disainilahendus on registrisse kantud ühenduse disainilahendusena, või on kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks siiski varasema registrisse kantud disainilahenduse kehtetuks tunnistamine.

      Otsustes T-148/08 (Beifa Group Co. Ltd) ning C-101/11 P ja C-102/11 P (Herbert Neuman) on kohus hinnanud registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamist kaubamärgiomaniku varasematest õigustest tulenevalt. Toodud otsustes on kohus analüüsinud disainilahenduse ja varasema kaubamärgi võrdlemise meetodit.

      Lisaks eeltoodud otsustele sisaldab kogumik lahendit C-32/08 (Fundación Española para la Innovación de la Artesanía (FEIA)), milles kohus käsitles töösuhtes loodud ühenduse registreerimata disainilahendusest tulenevate õiguste tekkimise ning ülemineku küsimusi.

      Ühenduse disainilahenduse kohtulahendeid sisaldav kogumik on suunatud eelkõige ühenduse disainilahenduse taotlejale ja omanikule, kellele pakub huvi, millistest printsiipidest on kohus vaidluste lahendamisel lähtunud.

      Kohtuasjas C-281/10 P

EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda) 20. oktoober 2011( 1 ) Apellatsioonkaebus – Määrus (EÜ) nr 6/2002 – Artiklid 5, 6, 10 ja artikli 25 lõike 1 punkt d – Ühenduse disainilahendus – Ühenduse registreeritud disainilahendus, milleks on ümmargune reklaamese – Varasem ühenduse disainilahendus – Erinev üldmulje – Autori vabadusaste – Asjatundlik kasutaja – Kohtuliku kontrolli ulatus – Faktiliste asjaolude moonutamine

      Kohtuasjas C-281/10 P,

      mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 3. juunil 2010 esitatud apellatsioonkaebus

      PepsiCo, Inc., asukoht New York (Ühendriigid), esindajad: abogado E. Armijo Chávarri ja Rechtsanwältin V. von Bomhard,

      hageja,

      teised menetlusosalised:

      Grupo Promer Mon Graphic, SA, asukoht Sabadell (Hispaania), esindaja abogada R. Almaraz Palmero,

hageja esimeses kohtuastmes,

      Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,

kostja esimeses kohtuastmes,EUROOPA KOHUS (neljas koda),

      koosseisus: koja esimees J. – C. Bonichot, kohtunikud K. Schiemann, L. Bay

      Larsen, C. Toader (ettekandja) ja E. Jarašiūnas,

      kohtujurist: P. Mengozzi,

      kohtusekretär: ametnik A. Impellizzeri,

      arvestades kirjalikus menetluses ja 10. märtsi 2011. aasta kohtuistungil esitatut, olles 12. mai 2011. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku, on teinud järgmise

otsuse

      1 PepsiCo Inc (edaspidi „PepsiCo”) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 18. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-9/07: Grupo Promer Mon Graphic vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – PepsiCo (ümmarguse reklaameseme kujutis) (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega Üldkohus rahuldas Grupo Promer Mon Graphic SA (edaspidi „Grupo Promer”) esitatud hagi, millega viimati nimetatu palus tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) kolmanda apellatsioonikoja 27. oktoobri 2006. aasta otsuse (asi R 1001/2005-3), mis käsitles Grupo Promeri ja PepsiCo vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust (edaspidi „vaidlusalune otsus”).

      Õiguslik raamistik

      2 Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) artiklis 4 on sätestatud:

      „1. Disainilahendust kaitstakse ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav.

      […]”.

      3 Määruse nr 6/2002 artiklis 5 on ette nähtud:

      „1. Disainilahendus loetakse uudseks, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks:

      a) ühenduse registreerimata disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti;

      b) ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

      2. Disainilahendused loetakse identseks, kui nende omadused erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest.”

      4 Sama määruse artiklis 6 on sõnastatud järgnevalt:

      „1. Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja [mõiste „asjatundja” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „asjatundlik kasutaja”] üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

      a) ühenduse registreerimata disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti;

      b) ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

      2. Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.”

      5 Määruse nr 6/2002 artikli 10 kohaselt:

      „1. Ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse hõlmab kõiki disainilahendusi, mis СКАЧАТЬ