Üks rohutirts läks kõndima. Ernst Enno

Чтение книги онлайн.

      Kevade on tulnud ju!

      Uhu-uu, uhu-uu!

      Põsed punnis puhub tuul,

      kiigutab nii lehti puul -

      uhu-uhu-uu!

      Lind, se ehüüab jällegi:

      Lili-lii, lili-lii!

      Pesa tamme otsa teen,

      see saab hästi pehme, peen -

      lili-lili-lii!

      Lill, see mõtleb: laulan ka -

      lala-laa, lala-laa!

      Kuid ei saa, õis, lille pää

      ainult kiigub, lõhn on hää!

      Lala-lala-laa!

      Kevade on tulnud ju!

      Uhu-uu, uhu-uu!

      Laulab lind ja lõhnab lill,

      laulul lõpp on till-lill-lill!

      Uhu-li-li-luu!

      Aasal õitseb mahlakann,

      kannistikus maasikmann,

      kevade, kevade,

      armas oled minule.

      Liblik, kärbes, mesilind,

      kõik me ootasime sind,

      kevade, kevade,

      armas oled kõigile.

      Põrr, põrr, põrr teeb lehepõnn,

      küll on väljas olla õnn -

      kevade, kevade,

      me, su lapsed, mängime

      Küll on see lõbus läte -

      ta suliseb ja vuliseb

      ja ruttab oja poole

      ning päiksepaistel ilutseb.

      Tal on nii väiksed lained,

      need siravad ja säravad

      kui sätendavad tilgud

      ja nagu tantsul kiiguvad.

      Ja rohukõrred, lilled,

      kõik ümber lättekest

      nad naerul tervitavad,

      rõõm särab silmadest.

      Küll on see lõbus läte -

      maapõuest tuleb ta

      ja muinasjutte puhub

      ta minnes rändama.

      Ilus kevadine ilm -

      Tipal rõõmust särab silm.

      Linnud lennul siia, sinna;

      Tipal tarvis kooli minna.

      „Ära mine!“ ütleb lind:

      „meie ootasime sind.

      Tule, mängi, siin on kena,

      keelama ei hakka ema!“

      „Ei,ei, ei! Mind ootab kool,

      sellepärast on mul hool.

      Enne töö ja lõbu pärast.“

      Ütles, tõttas eemal' kärast…

      Poisid ritta, kodu poole

      üle vainu marssides,

      jalad sirgu, nina püsti,

      sammud käivad matsudes.

      Mis säält tuleb nagu vägi,

      tuleb suure müraga -

      külarahvas vaatab, mõtleb,

      ei ta mõista arvata!

      Külarahvas arvab, vaatab,

      koerad kooris hauguvad -

      vaata poisse, ühes reas

      üle vainu marsivad!

      T u u l:

      Tipp, tapp, tilluke,

      tilluke, lilluke,

      lähme metsa kõndima,

      maasikmarju otsima.

      L a p s:

      Ei, ei, tuuleke,

      puhkuja huuleke,

      õied alles maasikal

      rohelise lehe all.

      T u u l:

      Tipp, tapp, tilluke,

      tilluke, lilluke,

      metsas linnud laulavad,

      juba valmis mustikad.

      L a p s:

      Ei, ei, tuuleke,

      puhkuja huuleke,

      mustik punga paisutab,

      pärast alles valmis saab…

      T u u l:

      Tipp, tapp, tilluke,

      tilluke, lilluke,

      lähme siiski vaatama,

      kas ehk muidu muud ei saa.

      L a p s:

      Ei, ei, tuuleke,

      puhkuja huuleke,

      kui mind emake ei vii,

      ma ei lähe iialgi.

      Päike, armas päike,

      päike kullane,

      võiks ehk vähe rutem

      sõuda kevade.

      Suvi juba ammu

      peaks olema,

      ammu õitselehed

      maha langema.

      Peaks puna põski!

      õunad seisma puus,

      igas taskus Jukul

      kõige vähem kuus.

      Päike, armas päike,

      päike kullane,

      Jukul kange himu

      õunte järele.

      Aga päike naerab,

      naerab Jukugi -

      suvel kari hoida -

      tulnd ei meeldegi!

      Päike, kuidas nõnda liigud

      üle sinitaeva sa?

      Oled nõnda armas mulle -

      võta ühes kõndima.

      Käekõrval kahekesi

      lähme pikka pilveteed -

      vii mind sinna, vii mind sinna,

      kus need soojad vihmaveed.

      Vii mind vikerkaare pääle,

      pane ratsa istuma -

      siis ma sõiskan üle ilma -

      lõokese häälega.

      Küll СКАЧАТЬ