Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide. Koostanud: Paul Rummo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ meelsuses (rohkem ehk kalduvuses klassikasse!), siis selle üle vaieldi minuga Pariisiski, ent pean avameelselt ütlema: tunnetan seda instink-tiga ja taipan meeltega, – võiks isegi ses suhtes katsuda koostada tõen-davat materjaaligi. Kaudsel teel on looming siiski allunud ka sellele kapitalismi mõjutusele, – kas meie kultuurile kasuks, ehk kahjuks, – see on iseasi. Kui kapital on „kultuuriline“, siis on ehk ka mõju vastav! Kui see ka peaks teisiti olema, siis jään oma ebaõige veendumuse manu, ja arvan, et 40 aastasel inimesel võiks siiski ka eriarvamine olla. Olen seni katsunud oma mõttekäigu vaba hoida pangačekkide halvavast mõjust, ja oleksin õnnelik, kui seda elulõpuni teha suudan. Olen seda joont Sinus ja teisteski hindand, ent on veel kolmandaid.

      *

      „ĽEstonie littéraire’i“ eest tänu! Sain varem paar eks.-ri, ent pole halb, et veel saatsid: võisin nüüd „Bifur“ile, Franz Hellensile ja veel mõnele Pariisi inimesele saata. Bülletään tundub ju veidi liig asjalikuna, ent sarnane tõsine asutus nagu „Pen Club“, peabki kaine olema (nagu A. O.-gi omis kirjutusis! Kui ta artikleis ometi nii oleks, nagu K.-B. banketil Tallinnas!)1395. Ja, vaata, armas Asm! „ĽEstonie littéraire“ trükiti ometi Tartus – kõikide korrigeerivate silmade all, ent ometi siingi on juhtund äpardus – Kärneri, Adsoni & H. Adamsoni välja-jäämisega. Miks ei võinud siis minu „Bifur“i artikliga & selle tõlke-ga uskmatuid asju sündida. Ah! ma olen juba sellega harjunud, et kõik, mis ma kirjutanud olen, seda soputetakse, – ehk siis ühe käega

      1394 Kelle proosal on suur poeetiline väärtus (pr).

      1395 Ants Oras. Vihje tema seisukorrale Kaden-Bandrowski Tallinna-banketil, millest Semper oli kirjutanud 16. märtsil (357. kiri).

      627

      silutakse, teisega kistakse viimne karv lagipäält, ehk tarvitetakse soo-ja & külma duši vaheldamisi, nagu „Looming“us „Maailm on lahti“ arvustuses,1396 – ent see karastab – sarnane vahelduv duš, – ja kui nüüd keegi noist arvustajaist kiidaks, siis mõtleksin: nüüd olen vist täitsa maha käinud, nüüd on asi halb. Nähtakse seda, mida olemas ei ole, – ja mis just silma kargama peaks, seda ei nähta. Muidugi, – üks-ki asi pole täiuslik & veata, – olen selles alati teadlik.

      *

      Tänu Poolast saadet kaardi eest! Arvan, et said suuremat värskendust oma lühikese reisiga, kuna minu oma liig väsitav oli. Kodu on segi & nõuab lisaenergiat kõigiti; remont võib veel kesta üle kuu, – pole õiget kohta, kus kirjutada! Plääžil pole ühisraioonis olnud, ega saagi suvitamisele mõelda. Näib millal saan oma „Kirjad Hispaaniast“ koostada, – seni olen paari hommikuga (alasti liival olles) paar lehte viskanud, (tulevad üsna alasti kirjad!) – kardan saata, kardan isegi kirjutada, sest see näib saatuslikult riskantne olevat. Juuli lõpuks loo-dan siiski ühe nr-i osa valmis teha.

      *

      Kirjutad kaardil Pozner’ist,1397 kelle pr. Ribemont Dessaignes’i sõna-de järele eestlanna olevat, kes tõlkida võib.

      *

      Royal’i eest maksime meie 235 kr. – seega viis kr. vähem kui Sinult küsti. Kahjuks on see äri, kus prl. teenis (kes meile soodustusi hankis) kokkuvarisend, – seega ei saa enam nende kaudu telli. Arvan, et ma-sin seda summat väärib!

      *

      Lõpuks tervitan Sind tagasijõudmisega & koduseid paigaloluga, – sest seegi on vahel hää! Mind tõukab aga mu kodune töö ja korteri remont eest & takka, – taotakse nüüd muidugi kuidas aga juhtub:

      1396 Barbaruse luuletuskogu „Maailm on lahti“ arvustus Loomingus 1930, nr 4, lk 468–470 Visnapuult.

      1397 Vladimir Pozner (1905–1992), prantsuse kirjanik ja publitsist, kes 1930. aastail muu hulgas tegi korduvalt kaastööd Loomingule.

      628

      klopitakse kirvega, saetakse saega, vasardakse haamriga ümberringi, et laastud ja tolm lendab; vaevalt saan kabinetis töötada, – ent juba litsuti 1/VIIest 25 kr. kuus manu (seega 100 kr. kuu!).

      *

      Muidugi kodune elu on täis raskuse vaimu: Siutsi armsam vend on Hollywoodis haigestund, – vist õige raskelt, mis tõmbab sordiini mi-nugi olemisele. Ent veel jätkub energiat optimismiks ja töökski, – kõi-ge kiuste, – mida soovin Sullegi! Jään esialgu ootama uudiseid & hil-jem Sindki, kui korter korras (peremees on aga lohutamatult saamatu & flegmaatne, – võib venitada remondi pikemaks, kui õigus!).

       Soovime kõike hääd!

       Barb & Co.

      P.S. Sinu saadet lõigendite eest tänu! Sääl ei ole vist midagi alalhoid-miseks? Kui soovid, saadan siiski tagasi? Ega Sa ei mäleta, kas minu viimase kogu arvustisi pääle „Looming“u veel kusagil oli? – Pole aimugi ajakirjandusest äraoleku kestes. –

      I. B.

      381. Semper Barbarusele

      Puka, 7. juuli 1930.

      Komsil, 7. juulil 1930.

      Armas Barbarus,

      Laiskus on läind mu sulge pärast tagasitulekut Poolast, vabanda, et alles nyyd Sulle kirjutan. Poola reis oli ju mitmeti huvitav, kuigi mitte nii rabav kui läind aasta Viini kongress oma esmakordsusega (mulle). Ainult lõpp tuli ootamata traagiline. Olime kongressi matka viimsel tipul, Tatrates, Morskije oko ilusa mägijärve ääres. Teised osavõtjad olid juba Zakopanesse autotand, et säält kõigisse ilmakaarisse laiali sõita. Eesti saadikud ja mõned teised jäid veel järve võlu maitsma tun-niks paariks. Sel ajal jalutasime just Eismondiga, selle tagasihoidliku

      629

      mehega, kellega alles pikapääle jutule saad. Ta oli huvitet Eestist, kõ-neles oma tõlkeist prantsuskeelde, mis ilmuda ligemal ajal ja mida lubas tutvustuseks saata. Algas ärasõit. Yhte eraautosse paluti istuda ka mõnda meist, kuid Zofja Nalkowska osutas siin eestlaste hääks geeniuseks: ta istus autobusis ja hõikas, et kõik eestlased peavad kõik tema ymber jääma. Ja nii see sõit läkski mägedest alla, eraauto ees yhes professorist juhiga, meie mõni minut suure autobusiga järel. Vaevalt 5 min. sõitnud leiame käänakul auto kyljeli, prof. käed laiali, silmad kinni; Eismond tundmatuseni verisena maas, pää vastu kive löödud, poola kirjanik Kleszczynski, yks pool nägu purustet; veel yhe poola kirj. noor ja ilus proua katkise ninaga. Auto oli liigkiirelt kihutades (prof. oli tuntud hasartlane, seesolijad olid hoiatand – 80 klm.) kää-nakul vastu kive põrgand (kui poleks kivikuhja ees olnud, oleks alla kuristikku kadund – koht tuletab Ghisoni teed meelde). Kandsin oma kybaraga alt ojast esimest veeabi. Hiljem viidi nad minema. Prof.-l oli käeluu puruks, Eismond suri kolmandal päeval, teistel kulub ter-venemiseks mõni nädal. See oli Goetel, Pen klubi esimees ja kongressi chef, kes Eismondi pani prof. Domaniewski autosse sihiga, et nyyd kongressi puhul seda kaht vaenlast ära lepitada. Oli see alateadvus, mis D. kätt tyyri juures pisut viltu lykkas? Tagant järele kuuldus, et Domaniewski end tahab maha lasta. – Niisuguste traagiliste synd-muste vahelt ära tulles oli tuju mõnda aega nagu maha löödud.1398 Ei või öelda, et sääl oleks puudund ka koomilised seigad. Meie Adams hoolitses igatahes selle eest. Oli Prahast seks puhuks sinna sõitnud, nagu ta oli sääl Strandmanni kylaskäigu1399 ajal ja nagu ta lubas Ees-tisse sõita 10 augustiks, kui poola presidentki tuleb. Soovitasime talle Rumeeniasse sõita kuninga kroonimiseks. Ma ei tea, kas ta on tobu või liiggeniaalne oma pretensioonides. Igatahes tuli organiseerida vii-maks isegi mingi tema ärasaatmise ehk päästmise komitee, millel СКАЧАТЬ