Название: Vikerkaar
Автор: 9 2020
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Языкознание
isbn: 0202228036719
isbn:
Eesti Kirjanike Liidu ajakiri. Ilmub alates 1986. a juulist. 35. aastakäik.
ISSN 2228-0936
September, 2020. Nr 9
SISUKORD
Reiner Brockmann Cupido
fs Luulet
Ave Taavet Pildikesi insener Seene eluteelt
Natalja Nekramatnaja *kui eluks hakkas minema…
Jan Kaus Kuupäevad
Andra Teede Luulet
Keit Tamm Bastille plats
Nathaniel Knight Karl Ernst von Baer ja rassiküsimus
Linda Kaljundi Põlisrahvas ja pärisrah- vas – mõisteajaloolisi eskiise
Bart Pushaw Eestlaste nähtav valgeks- saamine
Ken Kalling Eestlase kvaliteet sõjaeelses vabariigis
Tarun Gidwani, Airi Triisberg Liiga valge? BLM-liikumine ja valge antirassism
Laur Kaunissaare Teistmoodi valge võimalikkusest
Piret Karro Laseme põhja selle valge laeva
KUNSTILUGU
Laura Kuusk Graafika grammatika
VAATENURK
Sandra Jõgeva Kalle Käsperi „Ime“ ja sotsiaalmeedia hargnevate teede aed
Andrei Hvostov „Seitsmenda lääne“ Pocahontas maniakkide küüsis
Paavo Matsin Puhake rahus!
Jaile Jürgens Eks ma koolis sain pigem ise tappa ja tüdruksõpra mul polnud
Lauri Laanisto Eneseabiõpik õlg- meestele
Ave Taavet Joonistused
Kujundus: Jüri Kaarma ja Eve Kask
Esikaanel: ARI PELKONEN Lehekülgede hukk; Savi 50×28×40 cm 2019
Foto: Diana Tamane
Tagakaanel: Maria Erikson Borderspace (Piiriruum)
Käsitööpaber, kanepi- ja linakiud; Varieeruvad mõõdud 2020
Foto: Diana Tamane
Sisu fotod: Liina Siib ja Diana Tamane
REINER BROCKMANN
Cupido
Saksa keelest tõlkinud Wimberg
Cupido, Venus ka, kord nägid värahtamas
tuld noores südames ja valu ka sealsamas.
Ei kustutada saa küll seda sädet muu,
kui läitja ise vaid, ta pilk ja magus suu.
Kuid armuleegi mürk sel poisil nooli katab,
üks puutub südant nüüd, veel rohkem valu matab.
Ta laskis kirkamaks nii saada sädemel,
et oli öö või päev, ei olnud puhkust sel,
on kõrgeks tõusnud leek, on ergas tulesära
ja kätte kaugele see kuma paistab ära:
ei tahe kõige eest saa üksi kanda hoolt,
on tules üleni nüüd süda igalt poolt.
Oo armutule suur ja võimas lõkkemüha,
mis puhkeb sädemest, siis kiirelt paisub üha!
Oo jõud, mis lõõmale lõi iha nende sees!
Kõik hästi neil ka on, las ootab võitlus ees.
Nüüd armastuse leek just nõnda loita suutku,
kurb tuju rõõmutuks eal ärgu südant muutku!
Just nõnda püsigu õnn abielus hea,
et näha süttimas tuld uut näeks õite pea!
Kirjutatud Tallinnas 10. novembriks 1634, Nicolaus Willbrandti ja Elisabeth von Wangersheimi pulmade puhul
Originaal: Reiner Brockmann „Sie brennen grad auß lust, auch lebn sie gar wol“, 1634. Pealkiri originaalis on anagramm-värsirida abiellujate nimedest kujul Nicolaus Wilbrand ja Elisabethe Wangerssen. Anagramm on värsilõikudena paigutatud ka originaali 15. ja 16. värssi. Kummalgi juhul ei ole anagramm täiesti täpne. Wimberg
fs
***
koerale ei tohi anda
laua pealt syya
ega orjale
inimese nime
kui sa ostad seda vahuveini
ei siruta sa kätt välja
et tõsta pudelit letile
sa ootad
et mina tulen ringiga leti tagant
ja teen seda
kui me paneme asfalti
või tõstame banaane välja
ei vaata sa meile näkku
kui teie olete inimesed
kes siis meie oleme
kas ori on arenenud inimesest
või pole teda olemas
kas meid saab osta tööriistapoest
kas tykikaupa
või kaaluga
ei ole meie asi
miski ei ole meie asi
aga ikka sa kysid
milline vein sobib praetud krevettide juurde
miks?
meil ei ole ju silmi
ega suud
***
СКАЧАТЬ