Название: Eneseabimõrvad
Автор: Karsten Dusse
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Контркультура
isbn: 9789949859641
isbn:
„Seiske sirgelt. Selg otse, rind kergelt ette lükatud. Jalad õlgade laiuselt harkis. Ja põlved kergelt painutatud.“
Ta näitas ette ja mina tegin järele.
Midagi ei juhtunud.
„Ja edasi?“
„Kas te juba hingate?“
„Juba nelikümmend kaks aastat.“
„Siis jälgige oma hingamist,“ soovitas Breitner. „Kus te seda oma kehas tunnete?“
„Ma tunnen seda …“
Breitner katkestas mind. „See oli retooriline küsimus. Ilus on selle harjutuse juures see, et on täiesti ükskõik, kuskohas te oma hingamist tunnete. Peaasi, et seda üldse tunnete. Nii et te ei pea mulle vastama. Vaid iseendale. Küsimus on ainuüksi selles, et te kogeksite, kuidas teie kehas juhtub hulk meeldivaid asju. Teie hingamine on põhjus ja tõestus selle kohta, et olete elus. Ja see on ime. Mitte konkreetselt teie, vaid kõigi elusolendite puhul. Hingamine ühendab keha ja hinge. Niisiis, kus te oma hingamist tunnete, kui sisse hingate?“
Ma ei vastanud ja tunnetasin.
„Kus te oma hingamist tunnete välja hingates?“
Ma ei öelnud taas midagi.
„Ja nüüd püüdke tajuda oma keha tervikuna.“
Ma hingasin ja tunnetasin ennast edasi. Kurat, kui igav.
„Ja see ongi kohalolu?“ üritasin harjutust lõpetada.
„Kui keskendute oma hingamisele, siis oletegi kohal. Õige.“
„Ja sellega muudan ma neid idioote enda ümber?“ tahtsin teada.
„Ei, sellega te muudate oma reaktsiooni neile idiootidele.“
„Nii et idioodid ei kao kusagile?“
„Ei, aga kaob nende mõju teie heaolule. Kuidas on lood pinnapealse hingamise, kuklapinge ja kõhuvaluga?“
Ma tunnetasin end veel kord. Kõik oli kadunud. Hämmastav.
„Läinud,“ ütlesin ma.
„Niisiis, järgmine kord, kui naine teid närvi ajab või büroo teie peale sülitab, siis minge korraks hingamiseks kempsu.“
„Kempsu? Aga seal …“
„Siis hingake lihtsalt suu kaudu. Vähemalt on see kõrvaline koht. Tunnetage end kolme hingetõmbe jooksul ja teie pinnapealne hingamine kaob. Siis hakkab teil parem. Ja te saate iga probleemi lihtsamini lahendada. Kas tänaseks kõik?“
„Sobib. Kas järgmisel nädalal samal ajal?“
„Ei, järgmine kord palun õigel ajal.“
See ei tundunudki nii väga vale, mida Joschka Breitner oli õpetanud. Vähemalt oli mu kuklapinge kadunud. Sellest ajast alates kohtusin Breitneriga igal neljapäeval. Umbes kaheksa paiku. Enamasti hiljem.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.