Lumepimedus. Ragnar Jonasson
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Lumepimedus - Ragnar Jonasson страница 5
Название: Lumepimedus
Автор: Ragnar Jonasson
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Контркультура
isbn: 9789916120361
isbn:
Tema enda elu oli nüüd teistsuguse suuna võtnud. Draamaühingu lavastaja Úlfur oli tüdrukule uues lavastuses peaosa pakkunud. Proovid olid algamas ja esietendus pidi toimuma kohe pärast jõule.
Peaosatäitja? Ta kõhus hakkasid laperdama liblikad. Tegemist oli küll vaid amatööride näitetrupiga, kuid peaosa on sellest hoolimata peaosa.
See oli hea roll. Näidendi oli kirjutanud keegi kohalik ja vedamise korral võidi selle vastu huvi tunda kaugemalgi, näiteks naaberlinnas Akureyris, mis oli põhjaranniku suurim linn, või koguni Reykjavíkis.
Oli november ja Ugla end oma uues korteris sisse seadnud; ta tundis uhkust, et seisab omil jalul ja ootas pikisilmi proovide algust. Väljas sadas ja naine vaatas aknast kaunist pärlvalget lund, mille nägemine tekitas temas sügava rahutunde.
Ta avas majatagusesse aeda viiva ukse, et karget ööõhku sügavalt sisse hingata, kuid kõle põhjatuul sundis teda ust kärmelt sulgema ja korraga tabas ta end mõtlemas Ágústist.
Miks pidi see juhtuma just temaga? Miks pidi poiss nii äkitselt surema? Miks pidi tema nii noorena kogema sellist kaotust? See polnud sugugi aus.
Ugla sulges silmad ja mõtles aknaalusele kohale oma vanematekodus Patreksfjörðuris, ise mõttes vana lastelaulu lugedes.
Öökull Ugla kännu peal kükitas.
Kes on järgmine?
Üks, kaks.
Sina see oledki.
5
Tema esimene reaktsioon polnud mitte hirm, vaid viha, et ta polnud aimanud mingit ebakõla ja nüüd seisis keegi ta selja taga pimeduses. Seejärel võttis naise üle võimust hirm.
Mees tõukas ta tugevasti vastu ust, selja tagant sirutuv käsi kattis ta suu ja teine keeras võtit. Uks avanes ja mees lükkas ta üle läve sisse, nii et naine oleks peaaegu tasakaalu kaotanud; käsi oli endiselt kõvasti ta suule surutud. Šokk oli sedavõrd halvav, et naine ei teadnud, kas tal oleks isegi juhul, kui mehe haare lõdvenema peaks, jõudu karjuda, abi kutsuda. Mees sulges hoolikalt ukse ja järgmised sekundid möödusid otsekui unenäos, nagu viibiks ta mingis teises maailmas. Tal polnud vähimatki jõudu vastu hakata.
Kuna ta ei suutnud end ringi pöörata, polnud tal endiselt avanenud võimalust meest näha.
Mees peatus äkitselt ja tundus, nagu oleks terve igavik möödunud, ilma et midagi juhtunuks. Naine tajus, et tal oli nüüd võimalus midagi teha. Mees hoidis teda kinni parema, mitte vasaku käega, ja naine püüdis välja mõelda, millised võimalused tal oleksid. Ta võiks meest üllatada jala- või rusikahoobiga, lahti rabeleda ja jooksu pista, appi karjuda ...
Aga siis oli liiga hilja. Ta oli oma võimalustele mõeldes liiga kaua kõhelnud ja andnud mehele võimaluse esimesena tegutseda, tõmmata tupest välja terava jahinoa.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.