Veinijuht. 7. osa. Prantsusmaa. Urvo Ugandi
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Veinijuht. 7. osa. Prantsusmaa - Urvo Ugandi страница 1
Название: Veinijuht. 7. osa. Prantsusmaa
Автор: Urvo Ugandi
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Сделай Сам
isbn: 9789949686010
isbn:
Veinijuht. 7. osa. Prantsusmaa
Urvo Ugandi
Veinijuht – Prantsusmaa
Menu Meedia OÜ
Toimetaja Katrin Streiman
Kaanekujundus Einike Soosaar
Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud.
Digitaliseeditud Eesti Digiraamatute Keskus 2020
e-ISBN 9789949686010
Prantsusmaa
„Let´s save the France, because it is wine!“
Veiniaedu – 787 000 ha.
Maailmas 2. veinitootja: 3,8 miljardit liitrit aastas. 2. veinitarbija maailmas.
Marjasordid. Kasvatatakse kokku üle 500 erineva marjasordi. Levinuimad tumedad on Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Cabernet Franc, Carignan, Cinsault, Pinot Noir ja Gamay. Levinuimad heledad on Ugni Blanc, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Melon de Bourgougne, Sémillon, Chenin Blanc, Colombard, Muscat Blanc à Petit Grains ja Viogner.
AOP piirkonnad: 472 AOP piirkonda
Veini on tehtud Prantsusmaal juba aastatuhandeid ja esimesed teated pärinevad ajast umbes 600 aastat e.m.a, kui Kreeka väljarändajad rajasid Prantsusmaa lõunarannikul Massalia linna, mida nüüd teatakse kui Marseille’d. Prantsusmaa jääb umbes 40.–50. laiuskraadi vahele põhjapoolkeral ja riigi pindala on u 547 000 km2 , mis on ligi tosin korda Eestist suurem.
Prantsusmaa on maailma üks suurimaid veinitootjaid ja jääb tootmismahtudelt stabiilselt 2. kohale Itaalia järel. Suurima osakaaluga on punavein, mis moodustab ligi 2/3 kogu veinist, enim kasvatatud marjasort on Merlot. Kokku toodetakse veini 40 miljonit hektoliitrit aastas. Prantsusmaad võib pidada ka veinimaailma standardite loojaks, sest paljud veinitootjad üle ilma on seadnud Champagne’i, Bordeaux’ ja Burgundia piirkondade veinid oma etaloniks. Prantsusmaal kasvatatakse kokku üle 250 viinamarjasordi, millest mitmed on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse. Heledatest sortidest on kuulsaimad Chardonnay, Sauvignon Blanc, Pinot Gris ja Chenin Blanc, tumedatest Pinot Noir, Merlot, Cabernet Sauvignon ja Syrah. Tuntuimad veiniregioonid on Alsace, Champagne, Loire’i org, Bordeaux, Burgundia, Rhône’i jõe org ja Edela-Prantsusmaa ning neis on kokku 472 väiksemat kvaliteetveini (AOP) ehk kaitstud päritolu nimetusega (KPN) veini tootvat kasvuala.
Prantsusmaa veinide kvaliteetklassid
Prantsusmaa veinidele kehtivad kvaliteetnõuded kinnitab 1935. aastal asutatud INAO (Institut National des Appellations d'Origine). See loodi algselt veinide kvaliteedi määramiseks, aga on laienenud kõigi põllumajandustoodete kvaliteedi kontrollorganiks: hindamisele kuuluvad vesi, oliivõli, juust, või ja isegi moosid-mahlad. Ka kvaliteedinõuded kala-, linnu- ja loomakasvatusele sätestab INAO.
Vin de Table (VdT) ehk Vin de France (VdF) ‒ madalaima kategooria lihtne lauavein. Moodustab praegu alla 10% veinitoodangust Ainus esitatav nõue on, et viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal. Marjasordid, aastakäik ja piirkond pole tähtsad. Eesti vaste ‒ geograafilise tähisega (GT) vein.
Vin de Pays (VDP) ehk Indication Geographique Protégée (IGP) – maakonnavein. Kindla geograafilise päritoluga vein. Moodustab umbes 35% kogu Prantsusmaa veinitoodangust. Viinamarjad, millest vein valmistatakse, on kasvanud kindlaks määratud piirkonnas või maakonnas. Marjasordid peavad olema veini puhul tuvastatud, aga veini võib segada kokku erinevatest aastakäikudest. Eestis vastavalt kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein.
Vin Délimité de Qualité Supérieure (VDQS) on limiteeritud kvaliteediga veinid või ka kvaliteetveinide (AOP) eelkategooria, kuhu kuulub umbes 1% Prantsuse veinidest. Kasutatakse potentsiaalse AOP klassifikatsiooni kuni vastava klassi omastamiseni. Seega on tegu n-ö kvaliteetveinide ootetsooniga. Kvaliteedinõuded samad, mis järgmisel kategoorial.
Appellation d'Origine Contrôlée (AOC) ehk Appelation d'Origine Protégés (AOP) ‒ kontrollitud algupäraga, st kindlast piirkonnast pärinev vein, millele on kehtestatud kindlad kvaliteedinõuded marjade kasvatamiseks, veini valmistamiseks, aga samuti veini organoleptilistele maitseomadustele. Erinevates piirkondades on nõuded erinevad. Apellatsioonireeglid määravad rangelt apellatsiooni piirid, viinamarjasordid, saagikuse hektarilt, nõuded marjade kasvatamisele, veini valmistamisviisi, veini keemilise koostise (alkoholisisaldus, pH-tase, jääksuhkrusisaldus jne) ja nõuded veini laagerdamisele ning villimisele. Selle kategooria puhul tagatakse veini nõutud kvaliteet riiklikul tasemel. Eestis vastavalt kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein.
Alsace
Viinamarjaaedu ‒ 15 621 ha.
Kogutoodang aastas: 907 269 hl ehk 121 miljonit pudelit.
Marjasordid. Peamised heledad sordid: Riesling, Gewürztraminer, Pinot Gris, Pinot Blanc, Sylvaner ja Muscat. Teisejärgulised sordid on Chasselas, Auxerrois ja Chardonnay. Ainus tume sort on Pinot Noir.
– Cremant d´Alsace (23,3%): 240 940 hl ehk 32,1 miljonit pudelit.
– Alsace (70,4%): 638 717 hl, 92% valge kuiv vein.
– Alsace Grand Cru (6,3%): 57 160 hl ehk 7,6 miljonit pudelit.
– kuiv Grand Cru vein 43 248 hl ehk 5,7 miljonit pudelit.
– magus Vendage Tardive (hiliskorje) ja Selection de Grains Noble.
(valitud väärishallitusega kaetud marjadest) dessertveinid 13 912 hl ehk 1,85 miljonit pudelit.
Ligi veerand veinist eksporditakse, suurim turg on Belgia.
Prantsusmaa kirdeosas asuv veiniala on ülejäänud Prantsusmaast nii looduslikult kui ka kultuuriliselt veidi eraldiseisev piirkond. Looduslikult moodustab nii Alsace’i kui ka Prantsusmaa idapiiri Reini jõgi ja läänest piirab ala Vogeeside mäestik, mis kaitseb vihmapilvede eest ja muudab Alsace’i ilma päikeseliseks ja sademetevaeseks. Alsace’i pikk kuulumine Saksa kultuuriruumi on muutnud marjasortide valiku ülejäänud Prantsusmaast üsna erinevaks ja omanäoliseks. Ka veinide valmistamisel ja pudelietikettidel on lahknevusi Prantsusmaa teiste piirkondadega. Kasutusel on omanäoline sihvakas reinveini pudel, mida nimetatakse ametlikult Flûte d’Alsace. Ajalooliselt algas tõsisem veinitootmine 2. sajandil m.a.j pärast Rooma impeeriumi vallutuskäike. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist asustasid ala germaanlased. Keiser Karl Suure (Charlemagne) ajal õitses Alsace’i piirkonnas nii veinivalmistamine kui ka kaubandus, keskajal kuulus piirkond Habsburgide võimu alla. Segased ajad kestsid kuni 20. sajandini ja pärast I maailmasõda oli veinitootmine peaaegu välja surnud.
Prantsusmaale kuuluv Alsace keskendus kohalikele marjasortidele ja oli esimene veinipiirkond maailmas, kus hakati märkima marjasordi nime pudelietiketile. 1945. aastal kinnitati Alsace veinipiirkonnana, 1962. aastal kinnitas INAO Alsace’i AOP, 1975. aastal lisati Alsace’i Grand Cru AOP ja aasta hiljem 1976. aastal ka vahuveinide kategooria Crémant d’Alsace AOP.
Alsace’i pinnas on suhteliselt mitmekesine, alates savi-liivasest ja lubjakivisest kuni vulkaaniliseni. Enamik Alsace’i väljapeetud 51 Grand Cru veiniaiast asub lõunapoolses osas. Alsace’i geograafilise paiknemise tõttu kasvatatakse seal enamasti valgeid marjasorte, hinnatud on СКАЧАТЬ