Head kombed. Lihtne etikett ja käitumisjuhised. Gerda Kroom (koostaja)
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Head kombed. Lihtne etikett ja käitumisjuhised - Gerda Kroom (koostaja) страница 2

СКАЧАТЬ

      Suudlemine

      Me oleme harjunud suudlema oma lähedasi ja sõpru, kuid avalikes kohtades tuleb seda teha nii, et protseduur oleks lühike ega köidaks möödujate tähelepanu. Naistel, kes tihti üksteisega kohtuvad, pole vaja iga kord suudlusi vahetada, eriti kui on oht, et näole võivad jääda huulepulgajäljed või peakate vajub viltu.

      Kui te aga tahate suudelda kedagi siirast sümpaatiast ja kohtumise rõõmust, siis tehke seda vaoshoitult. Isegi noormehed ja neiud, kel pole üksteise vastu õrnu tundeid, suudlevad teatud juhtudel võõraste nähes, kuid kuna see kõik toimub spontaanselt, ei hämmasta ega häiri see kedagi. Kui mees suudleb naist teiste silme all, peab ta kaabu peast võtma.

      Naisel ei suudelda tervituse märgiks kätt mitte kunagi tänaval, seda tehakse ainult siseruumis. Mõnel pool on kombeks suudelda vaid abielunaise kätt. Naise kätt suudeldes ei tõsteta seda liiga kõrgele, vaid kummardutakse ise.

      Tutvustamine

      Viisakusreeglite järgi on tutvumiseks vaja vahendajat ühise tuttava näol. Tema poole peaks pöörduma selleks, et teid esitletaks inimesele, kellega tahate tutvuda. Kui teid on tutvustatud (see puudutab nii mehi kui ka naisi), võite uue tuttava reaktsiooni põhjal järeldada, kas ta tahab tutvust jätkata või mitte. Kui reaktsioon tundub jahe, ei tasu omalt poolt peale käia.

      Kuidas inimesi üksteisele esitleda? Põhireeglid on järgmised.

       Tutvusobjekti poole pöördutakse sõnadega: “Lubage teile esitleda…“, “Lubage teile tutvustada…“, “Ann, palun saa tuttavaks…“.

       Meest tutvustatakse naisele, vanuselt nooremat vanemale, hiljem saabunud külalisi neile, kes on jõudnud kohale varem.

      Kui külalised saabuvad üksteise järel ja te ei jõua neid kõiki tutvustada, võib selle kohustuse enda peale võtta mõni teie sugulane või hea sõber. Külalist tuppa saates tutvustatakse teda kõigile kohalviibijatele nimepidi, misjärel öeldakse külalisele ülejäänute nimed. Kui külalisi on vähe, võib kõiki eraldi tutvustada.

      Kui tekib vajadus tutvustada üksteisele erinevas vanuses naisi, oleks õige pöörduda vanema naisterahva poole sõnadega: “Lubage teile tutvustada…“ ja öelda noorema isiku ees- ja perekonnanimi, misjärel öelda vanema daami nimi. Teiste sõnadega, vanus ja autoriteet omavad antud juhul vaieldamatut eelist. Sama austuse printsiipi järgides on kindlaks määratud ka tutvustamisnormid, mille puhul esitletakse tavaliselt meest naisele, töötajat ülemusele jne. Kui on vaja tutvustada üksteisele eakaaslasi või võrdsel positsioonil asuvaid inimesi, on parem esitleda esimesena endale lähedasemat inimest, näiteks õde sõbrannale.

      Kui on vaja tuntud ja teenekale inimesele esitleda üheaegselt mitut isikut, siis tema nime ei nimetata (eeldatakse, et kõik tunnevad teda).

      Oma naist, meest, tütart ja poega tutvustame sõnadega: “minu naine”, “minu tütar” jne. Erandiks on külaliste tutvustamine oma emale ja isale: kõiki tuttavaid esitletakse oma vanematele, mitte vastupidi.

      Igati kohane on tuttavaid esitledes lisada juurde ka mõningaid täpsustusi, näiteks: “Minu kirurgist sõber Peeter, see on Ants, minu ülikoolikaaslane.“

      Inimest tutvustades tuleb öelda selgelt ja arusaadavalt ka tema perekonnanimi. Sealjuures püüdke seda mitte segamini ajada, valesti öelda või eriliselt rõhutada. Täiesti lubamatu on sedasorti täpsustused nagu: “Härra Ants Kask, tuntud näitleja Peeter Kase vend.“

      Inimesed, kellel on võõraste nimede meelespidamisega raskusi, võivad kasutada tutvustamisel järgmist varianti: “Palun saage tuttavaks…“ Ja edasi tuleb juba loota teise poole initsiatiivile. Selline esitlusviis on täiesti lubatud.

      Kui kogunenud seltskonnaga liitub uus inimene, öelge valjusti tema ees- ja perekonnanimi, ülejäänud nimetavad talle kätt andes ise oma nime.

      Noormeeste ja tütarlaste omavahelisel tutvumisel võib piirduda ainult eesnime nimetamisega.

      Kuidas aga käituda, kui te sõidate sõbraga ühistranspordis ja ühes peatuses siseneb teie tuttav? Kui te vahetate sisenejaga vaid mõne sõna, ei pea te teda oma sõbrale tutvustama, kuid ärge unustage seda teha juhul, kui te kõik kolmekesi vestluses osalete.

      Keegi teie perekonnaliikmetest ilmub teie töökohta. Kas peate teda oma töökaaslastele tutvustama? Ei, see pole kohustuslik, kui teil on nendega üksnes ametialased suhted.

      Uut kaastöötajat tutvustab kollektiivile firmajuht. Vanad töötajad viivad uustulnuka tööasjadega kurssi ja võiksid käituda nii, et viimane end juba mõne päeva pärast uues kohas mugavalt tunneks. Äsja tööle asunud inimest ei tasu pühendada töötajate omavahelistesse keerulistesse suhetesse ega ka vastastikustesse solvangutesse.

      See, kuidas töökollektiivi liikmed üksteise poole pöörduvad, sõltub omavahelistest suhetest, sümpaatiatest ja väljakujunenud traditsioonidest. Kuid lubamatu on pöörduda töökaaslase poole ainult tema perekonnanime kasutades.

      Elu näiteks puhkeasutustes iseloomustavad mõnevõrra lihtsamad tutvumisviisid. Lausest “lubage mul vaadata teie raamatut“, võib saada alguse lähedane suhtlus. Sellises olukorras on kõige otstarbekam end ise oma toa- või lauanaabritele tutvustada. Hea õhkkonna loomisele võivad aidata kaasa ka tutvumisõhtud.

      Kuidas aga käituda, kui teid on tutvustatud? Kui teid tutvustanud inimene on juba lausunud teie perekonnanime, ei tasu käe ulatamisel seda enam üle korrata. Esimesena ulatab käe inimene, kellele teist inimest tutvustati, ehk siis naine ulatab käe mehele, vanem nooremale, ülemus alluvale.

      Kui tutvustatakse meest, tõuseb viimane alati püsti. Naine teeb seda vaid juhul, kui teda esitletakse tunduvalt vanemale naisele või auväärses eas ja positsioonil olevale mehele. Alla 18-aastased tütarlapsed tõusevad vanemate inimestega tutvudes alati püsti.

      Majaperenaine tõuseb ja astub alati külalisele vastu, tolle soost ja vanusest sõltumata.

      Kui üks kutsututest saabub kohale hilinemisega ja kõik külalised juba lauas istuvad, tuleb peremehel teda kõigile korraga tutvustada ja panna istuma vabale kohale. Hilineja võib hiljem ise oma lähimate lauanaabritega tutvuda.

      Kui juhtute tänaval kohtama tuttavat meest daami seltskonnas, keda te ei tunne, tuleb teha kummardus ja jätta tuttavale õigus otsustada, mida kõigepealt teha, kas teid tervitada või daamile tutvustada.

      Kuidas toimida aga siis, kui on vaja end tutvustada, aga läheduses pole kedagi, kes teid selles aidata võiks? Siis ei jää üle muud, kui lihtsalt sirutada käsi ja öelda selgelt ja arusaadavalt oma nimi.

      Kui juba jutt läks nimedele, tuleb märkida, et hea nimemälu aitab elus sageli hädast välja. Inimene, kelle nime suudame paljude aastate pärast kiiresti meelde tuletada, tunneb end meelitatuna. Kuid sageli kohtab inimesi, kellel võõrad nimed kipuvad ununema. Kui kuulute nende hulka, katsuge end kuidagi välja keerutada. Mõnikord tuleb aga ausalt tunnistada: “Vabandage, olen teie nime unustanud.“ Siis aitab piinlikust olukorras tihti üle mõni nali.

      Halva nägude mälu puhul juhtub mõnikord, et tutvutakse teist korda. Siis on parem mitte oma nime nimetada (isegi kui hiljem selgub, et te pole selle inimesega tuttav), kui kuulda vastuseks: “Vabandage, aga me oleme juba tuttavad.“

      Võib СКАЧАТЬ