Edasi. Sügis 2019. Edasi

Чтение книги онлайн.

      foto: scanpix

      8

      EDASI. Nr 2, sügis 2019

      Ka Eestis on Riigikogul õigus moo-dustada uurimiskomisjone. Üks selline moodustati 2004. aastal riigi viljareservi kadumise uurimiseks. 2013. ja 2014. aastal kuulas Riigikogu uurimiskomisjon VEB fondi asjus üle 49 isikut, sealhulgas fondi nõustanud ja kohtumenetlustes esindanud advo-kaadid. Möödunud aastal mängisid Jaanus Karilaid, Jaak Madison ning Artur Talvik mõttega uurimine uues-ti avada. Millised võiksid olla taga-järjed, kui leiduks advokaat, kellel on seni avalikustamata informatsiooni fondi tegevuse kohta ning kes oleks valmis seda komisjoniga jagama?

      Inimeste võimalus saada nõu ja abi professionaalsetelt õigusnõustajatelt on oluline alustala kaitsmaks neid riigivõimu omavoli eest. Advokaadi ja kliendi suhe põhineb usaldusel. Ini-mene peab saama advokaadile usal-dada kõik, selleks et advokaat saaks kliendile anda õiget nõu. Selline või-malus on õiguskorra üldistes huvides hädavajalik. Nii paikneb kutsesala-duse rikkumise tagajärg karistus-seadustikus põhivabaduste rikkumi-se jaotises. Rikkudes kutsesaladust, rikutakse isikute põhivabadusi. Jättes isikud kutsesaladuse kaitseta, jäetak-se nad sisulise võimaluseta aru saada, kas see, mis nendega toimub, mahub seaduse raamidesse või toimub nende kallal võimu kuritarvitamine.

      Konfidentsiaalsuskohustusel on kaks põhitahku. Esmalt on advo-kaadil kohustus hoida andmed sala-jasena. Teisalt on advokaat kaitstud ametiasutuste ja kolmandate isiku-te eest, kes võiksid muidu kliendi-andmeid temalt välja nõuda või välja pressida. See kaitse kehtib ka pärast kliendisuhte lõppu, isegi siis, kui ad-vokaat ei olegi enam advokaat, kui klient likvideeritakse või siitilmast lahkub. Isegi siis, kui info on juba muid kanaleid pidi leidnud tee le-heveergudele. Uurimisorganid ega

      kohus ei saa üldjuhul kohustada ad-vokaati andma ütlusi asjaolude kohta, millest advokaat on kliendi esindami-sel teadlikuks saanud.

      Advokatuuriseaduse ja advokaati-dele kohalduva eetikakoodeksi järgi on kogu teave, mida advokaat seoses õigusteenuse osutamisega saanud on, konfidentsiaalne. Kliendi loata ei tohi avaldada isegi esindamise fakti. Eran-dina tohib teavet avaldada, kui see tu-leneb otseselt seadusest. Näiteks siis, kui on vaja ära hoida raske kuritegu (ka seda üksnes kohtu eelneval loal) või kui klient on andnud selleks nõus-oleku. Aga isegi nõusolek peaks olema antud kirjalikult. Ikka selleks, et oleks selge, mida klient on nõus avaldama. Ka ajakirjanike küsimustele vastates peab advokaat pidama kinni kutse-eetika nõuetest. Erandina võib advo-kaat kommenteerida andmeid, mis on avalik teave. Siiski tuleks olla täiesti kindel, et andmed ka päriselt on juba avalikud.

      Veel lahtimõtlemata tahk avaldub aga siis, kui on alust arvata, et advo-kaat on aidanud kliendil toime pan-na kuritegu ja seeläbi toimunu kaas-osaline. Nii võiks juhtuda näiteks siis, kui aidata kliendil koostada raha-pesu toimepanemiseks vajalikke do-kumente ja asutada selleks vajalikke äriühinguid. Või võltsides kelmuse toimepanemiseks vajalikke doku-mente. Kui kahtlusaluseks on klient ise, säilib advokaadil kindlasti kon-fidentsiaalsuskohustus. Eesti õiguses on ebaselge aga see, kas kutsesaladuse kaitse säilib ka siis, kui advokaat koos kliendiga kuriteo toimepanemises kahtlustuse saab. Üheks võimalikuks tõlgenduseks võiks olla see, et kuri-teo ühine toimepanemine ei ole enam olemuslikult õigusabi. Süüdimõistmi-ne tähendaks ka advokaadikarjääri lõppu.

      Ka New Yorgi osariigis võib kutse-eetika nõuete rikkumise tagajärjeks

      olla advokatuurist väljaarvamine. Ku-na Cohen tunnistas ennast 2018. aasta augustis süüdi föderaalkuritegudes, arvati ta 2019. aasta veebruaris advo-katuurist välja. On võimalik, et konfi-dentsiaalsuskohustuse rikkumise eest saaks Trump esitada Coheni vastu tsiviilõiguslikke nõudeid, aga sellistel nõuetel ei oleks Coheni rahatuse tõttu perspektiivi.

      Puändina Coheni-Trumpi saagale olgu mainitud, et Cohen võib taot-leda uuesti advokatuuri liikmeks saa-mist seitsme aasta möödudes pärast väljaarvamist eeldusel, et teda selle aja jooksul uues kuriteos süüdi ei mõis-teta. Sarnases olukorras Eesti advo-kaadile teist võimalust ei anta. Advo-katuurist väljaheitmise tagajärjeks on igavene kutsetegevuse keeld.

      Loo moraal peitub Eesti vanasõnas: “Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks.” Valides end esinda-ma advokaadi, kes on valmis rikkuma seadust ja kutse-eetikat, tuleb arves-tada võimalusega, et see advokaat ei pruugi kliendile igas olukorras truu-dust üles näidata.

      • Eestis on advokaatide kutse-eetika rikkumisi käsitlevad aukohtu lahendite kokkuvõtted avalikkusele kättesaadavad advokatuuri kodulehel.

      • Advokaat on kohustatud hoidma kliendisaladust, milleks on ka advokaadi poole pöördumise fakt ja tasu suurus.

      • Konfidentsiaalsuskohustus kestab ka pärast kliendilepingu lõppemist.

      • Advokaat on kohustatud vältima huvide konflikti kliendi esindamisel.

      • Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabe-kandjad on puutumatud.

      • Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest.

      • Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt.

      Kliendi püha õigus rääkida oma advokaadile konfidentsiaalselt kõike, mida vaja, on kaitstud advokaadi konfidentsiaalsuskohustusega.

      9

      EDASI. Nr 2, sügis 2019

      Julgus tahta enamat.

      Igor Kaasik:

      fakte, fakte ja veel kord fakte!

      HARIDUS

      IGOR KAASIK on eesti keele ja kirjanduse õpetaja varsti juba 40 aastat. Alates 2016. aastast on tal ka õigus õpetada matemaatikat põhikoolis. Kooli kõrvalt on ta 24 aastat tegev ettevõtluses raamatute kirjastajana. Edasi püsiautor.

      Kartmata kõlada nagu Lenin (õppida, õppida ja veel kord õppida!), vastaksin ma küsi-musele, mida kool peaks eelkõige õpe-tama – “fakte, fakte ja veel kord fakte”.

      Ma СКАЧАТЬ