Armastuse meri. Барбара Картленд
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Armastuse meri - Барбара Картленд страница 4

Название: Armastuse meri

Автор: Барбара Картленд

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Зарубежные любовные романы

Серия:

isbn: 9789949847174

isbn:

СКАЧАТЬ mõte oli härra Draytoni jaoks nii šokeeriv, et talle ei turgatanud pähe ühtki vastust.

      „Jätame selle,” vastas ta lõpuks. „Ma lihtsalt ei taha, et sa oma eeliseid ei kasuta. Londonis olid sa teiste tütarlastega võrreldes palju ilusam ning ka siin ei pääse sulle keegi ligilähedalegi.”

      „Paps!” hüüatas Lexia õudust teeseldes pilkavalt. „Sa ei tohi selliseid asju öelda, inimesed arvavad, et oleme taktitud ja tahame neid solvata. Tahan, et me siinsetele inimestele meeldiksime. Tahan käia tantsimas ja korraldada õhtusööke, mis oleksid ümbruskonnas kõige armastatumad.”

      „Minu arust ei ole see sugugi raske,” vastas isa. „Kuid see on väga meeldiv krahvkond ning ka mina tahan siin elavate inimestega sõbralikes suhetes olla. Eriti markiiga.”

      Tekkis hetkeline vaikus ning siis möönis Lexia:

      „Sa rääkisid markiist, kui olime teel siia ning olid mitu korda pettunud, et ma polnud teda Londoni pidudel kohanud.”

      Jälle vaikusehetk, sest härra Drayton näis oma sõnade üle põhjalikult järele mõtlevat. Lõpuks ta sõnas: „Ta on väga tähtis isik, üks tähtsamaid aadlikke Inglismaal.”

      Lexia tõi kuuldavale pilkava naeru.

      „Tunnista üles, paps, sa tahad, et ta minusse armuks.”

      „Mul on omad plaanid.”

      „Kuid sa ei saa võtta plaani inimeste armumist. Kas sa plaanid ka minu armumist temasse?”

      „Ta on noor ja kuuldavasti nägus.”

      „Ma pole sugugi kindel, et mulle ilusad mehed meeldivad,” vastas Lexia kelmikalt. „Selle asemel, et imetleda mind, imetlevad nad iseennast.”

      „Ta võib sinust markiisi teha ning sellest peaks sulle piisama.”

      „Kuid ma tahan abielluda kellegagi, keda ma armastan, ning pealegi olen ma Inglise aadlike kohta kuulnud – ja see polegi nii tähtsusetu –, et nad on iseendaga väga rahul. Nende kodud ja naised on nende jaoks kahtlemata alles teisel kohal.

      „Miks ka mitte?” sõnas isa. „Mees peab majas peremees olema, kuid ma olen veendunud, et näen sind enne oma surma parlamendi avamisel kandmas tõeliselt muljet avaldavat tiaarat.”

      Lexia ohkas taas. Ta oli seda juttu juba varem kuulnud ning teadis, et isal olid temaga auahned plaanid ning sellest ajast alates, kui ta rikkaks sai, oli ta veendunud, et tema tütar peab abielluma kõrgemasse klassi kuuluva mehega.

      Selle maja oli ta, nagu Lexia teadis, rentinud selleks, et tütar võiks kohtuda Inglise aristokraatidega ning alati mõtlesid nad sellest kui oma murulapist.

      Lexia, kes oli isalt terava mõistuse pärinud, teadis, et enne, kui isa otsustas Berkshire kasuks, kus neid oli ootamas vallaline markii, oli ta teinud päringuid mitmesse krahvkonda.

      Lexia oli püüdnud teda tema ambitsioonide pärast narrida:

      „Tõesti, isa, miks sa ei proovi endale tiitlit saada? Olen kindel, et sinust võiks saada hertsog ja pole välistatud, et võid abielluda kuningannaga.”

      „Kuninganna leinab ikka veel oma kolmkümmend aastat tagasi surnud abikaasat. Tead isegi, kullake, ma ei mõtle endale, vaid sinule.”

      „Sa mõtled liiga palju minule,” kurtis Lexia. „Kuid mina, nagu sa isegi, tahan elada oma elu endale meelepärasel moel.”

      Isa vaatas Lexiale mõtlikult otsa.

      „Mida see tähendab?”

      „See tähendab, et mind ei saa abielluma sundida. Kavatsen endale ise abikaasa valida, kui mul teda üldse vaja on.”

      „Kui sul…? Mis jutt see on? Naine peab abielluma. See on nii ette määratud.”

      „Võib-olla igatsen mina teistsugust saatust. Tead, isa, Ameerikas kohtasin ma tütarlapsi, kes tahtsid elada oma elu, mitte aga olla lisaratas mõne mehe elus.”

      „Mida varem sa sellise jutu lõpetad, seda parem,” plahvatas isa. „Milleni see elu siin ilmas küll viib. Hästi kasvatatud noor naine ütleb selliseid asju… „

      „Oh, ma ei ole hästi kasvatatud,” õrritas Lexia. „Tead, millal ma kõige õnnelikum olin? Kui me elasime Arizonas, rantšos, kus ma õppisin hobuse seljas sadulata ratsutama ja lassoga kariloomi püüdma. Ossa, küll see oli alles lahe!”

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEBLAEsAAD/4RAiRXhpZgAATU0AKgAAAAgABwESAAMAAAABAAEAAAEaAAUA AAABAAAAYgEbAAUAAAABAAAAagEoAAMAAAABAAIAAAExAAIAAAAUAAAAcgEyAAIAAAAUAAAAhodp AAQAAAABAAAAmgAAAMYAAAEsAAAAAQAAASwAAAABQWRvYmUgUGhvdG9zaG9wIDcuMAAyMDE3OjA0 OjEzIDE1OjI5OjAzAAADoAEAAwAAAAH//wAAoAIABAAAAAEAAATkoAMABAAAAAEAAAfyAAAAAAAA AAYBAwADAAAAAQAGAAABGgAFAAAAAQAAARQBGwAFAAAAAQAAARwBKAADAAAAAQACAAACAQAEAAAA AQAAASQCAgAEAAAAAQAADvYAAAAAAAAASAAAAAEAAABIAAAAAf/Y/9sAQwAIBgYHBgUIBwcHCQkI CgwUDQwLCwwZEhMPFB0aHx4dGhwcICQuJyAiLCMcHCg3KSwwMTQ0NB8nOT04MjwuMzQy/9sAQwEJ CQkMCwwYDQ0YMiEcITIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIy MjIyMjIy/8AAEQgAeABJAwEhAAIRAQMRAf/EAB8AAAEFAQEBAQEBAAAAAAAAAAABAgMEBQYHCAkK C//EALUQAAIBAwMCBAMFBQQEAAABfQECAwAEEQUSITFBBhNRYQcicRQygZGhCCNCscEVUtHwJDNi coIJChYXGBkaJSYnKCkqNDU2Nzg5OkNERUZHSElKU1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6g4SF hoeIiYqSk5SVlpeYmZqio6Slpqeoqaqys7S1tre4ubrCw8TFxsfIycrS09TV1tfY2drh4uPk5ebn 6Onq8fLz9PX29/j5+v/EAB8BAAMBAQEBAQEBAQEAAAAAAAABAgMEBQYHCAkKC//EALURAAIBAgQE AwQHBQQEAAECdwABAgMRBAUhMQYSQVEHYXETIjKBCBRCkaGxwQkjM1LwFWJy0QoWJDThJfEXGBka JicoKSo1Njc4OTpDREVGR0hJSlNUVVZXWFlaY2RlZmdoaWpzdHV2d3h5eoKDhIWGh4iJipKTlJWW l5iZmqKjpKWmp6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uLj5OXm5+jp6vLz9PX29/j5 +v/aAAwDAQACEQMRAD8A9duZbj+1RFFKkZKgqjncGxnJ
СКАЧАТЬ