Eesti ravimtaimed. Mikk Sarv

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ mille läbiproovimisega võiks ettevaatlik olla. Eelkõige võiks kasutada Ain Raali soovitatud retsepti iga taime kirjelduse lõpul.

      Raamatus sageli mainitav Euroopa farmakopöa on Euroopa Nõukogu välja antav ja Eestiski ametlikult kehtiv standardite kogum, mis kehtestab nõuded farmaatsiatööstuses kasutatava tooraine, sh ravimtaimedest saadud droogide kvaliteedile. Kui käsitletav droog Euroopa farmakopöas veel puudub, siis on siin-seal ära toodud NSV Liidu XI farmakopöa (1990) normid, mis Eestis ametlikult enam ei kehti, kuid võimaldavad farmakopöa nõuetest siiski ettekujutuse saada.

      Lugedes Euroopa farmakopöa standardnõudeid droogide kvaliteedile, satub lugeja mõistetele „üldtuhk” ja „soolhappes lahustumatu tuhk”. Üldtuha all mõeldakse tuha hulka (%), mis jääb kindlast kogusest droogist järele pärast selle hõõgutamist ja kuumutamist kõrgel temperatuuril. Üldtuha hulk peegeldab taimes endas sisalduvate mineraalainete (makro- ja mikroelemendid) ja väliskeskkonnast pärinevate mineraalsete saasteainete summat. Soolhappes lahustumatu tuha määramisel lisatakse üldtuhale lahjendatud soolhapet ja leitakse selles lahustumatu jääk (%). Soolhappes lahustumatud on peamiselt ränihappesoolad, mis viitavad üldjuhul droogi saastumisele mineraalsete lisanditega. Teisalt leidub ränihapet ja selle soolasid biokeemiliste koostisainetena märkimisväärses koguses ka mõnda liiki taimedes. Neid on mõned üksikud: põldosi, harilik linnurohi, osiefedra.

      Keemiline koostis on tänapäeval enamikul ravimtaimedel suhteliselt põhjalikult läbi uuritud ning tuntakse kümneid ja isegi sadu konkreetse droogi koostisaineid. Selles raamatus on välja toodud vaid kõige tähtsamad neist, lähtudes farmakognostilisest klassifikatsioonisüsteemist, kuhu need koostisained bioloogiliselt aktiivsete ainete rühmadena on paigutatud. Iga rühma esindajatena loetletakse sulgudes kuni kolm ainet, kusjuures viimase nimetuse eest puuduv ja-sõna viitab sellele, et loetelu pole lõplik.

      Kui üks raamatu autoritest (prof Raal) on üht või teist ravimtaime uurinud ja selle tulemused koos kolleegidega avaldanud, siis viitab sellele lõigu alguses fraas „meie uuringud” koos joonealuse täisviitega teadustööle. „Meie” all tuleb mõelda lisaks prof Raalile ka tema kolleege Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis või instituudiga koostööd teinud teisi teadlasi Eestist või välismaalt, kes on teadustöö autoritena ka kirjas.

      Raamatus on võimalikult iga taime juures juttu Euroopa Ravimiameti (http://www.ema.europa.eu/ema/) hinnangutest selle kasutamisvõimalustele. Sõltuvalt teadusliku uurituse põhjalikkusest jagab ravimiamet droogid kahte rühma: hästi uuritud ravimtaimede kasutamine liigitatakse tõenduspõhiseks kasutamiseks (well-established use), vähem uuritute kasutamine traditsiooniliseks kasutamiseks (traditional use). Tuleb tähele panna, et hinnang lähtub droogi kindlast näidustusest või näidustustest (terviseprobleemidest). Arusaamad näidustustest ja hinnangud taime uuritusele aja jooksul muidugi muutuvad.

      Euroopa Liidus ametlikult kasutatavate tinktuuride, vedelekstraktide, paksekstraktide ja kuivekstraktide puhul on toodud täpsed valmistamisandmed, nt tinktuuril „70% etanool, 1 : 10”, kusjuures märkimist leiab kasutatav solvent ning droogi ja ekstrakti suhe. See tähendab eeltoodud näite korral, et tinktuuri valmistamiseks on 1 osa taimset materjali ekstraheeritud 70%-lise etanooliga, saades 10 osa tinktuuri. Vahel väljendatakse droogi ja ekstrakti suhet vahemikuna, nt kuivekstraktil 6–8 : 1. Siin lähtutakse standardnõudest toimeainete sisaldusele kuivekstraktis, võttes soovitava kontsentratsiooni saamiseks droogi vastavalt vähem või rohkem. Eeltoodud näites saadakse 1 osa kuivekstrakti 6–8 osast droogist.

      Ravimtaimede toimetest ja osalt ka muudest tänapäeval tunnustatud omadustest lugedes märkab lugeja siin-seal viiteid teadusuuringutele, nt hariliku mailase (Veronica officinalis) juures „Mocan et al., 2015”. Selles näites on tegemist Mocani ja tema kaasautorite artikliga hariliku mailase kohta aastast 2015. Asja vastu põhjalikumat huvi tundev raamatu kasutaja leiab selle artikli üles, sisestades Google Sholarisse (https://scholar.google.com/) märksõnad „Veronica officinalis Mocan 2015”. Sama tulemuseni viib universaalne otsingusüsteem Google, mis aga tekitab rohkemate otsingutulemustega asjatut segadust. Tõsisem teadusehuviline peaks kasutama veelgi spetsiifilisemaid teaduskirjanduse otsingusüsteeme, mis võimaldavad artikleid leida ka täistekstidena.

      Avaldame tänu Eesti Kirjandusmuuseumile arhiivis talletatud pärimuse hoidmise eest ja selle eest, et tänu andmebaaside loomisele saab kogu seda materjali ka hõlpsasti kasutada. Eriline tänu muuseumi folkloristika osakonna juhatajale Mare Kõivale ja teadur Andres Kuperjanovile. Ravimtaimede andmebaasi Herba algatamise ja kokkuseadmise eest ütleme suure aitäh etnobotaanikutele Renata Sõukandile ja Raivo Kallele ning ka nendele paljudele kaastöölistele, kes keerulised tekstid arvutisse kandsid ja inimestele kättesaadavaks tegid. Muidugi täname kõiki neid, kes omal ajal pärimust korjasid ja seda uurijatele jagasid, tänu neile on meil väga võimas varamu. Ja täname neid, kes aitasid tänapäeval enim kasutatavad ravimtaimed välja selgitada, kasutades nii sotsiaalmeedia küsitlusi kui ka teemat omavahel arutades.

      Lisasime rahvakeelsetele nimedele viimasena ka võrukeelsed taimenimed, nii nagu need praegu kasutusel on. Suur aitäh Võru Instituudi juhatajale Rainer Kuubale ja keeleuurijale Urmas Kallale nende kirjapaneku eest.

      Taimede kirjeldamine nii, et inimesed neid ära tunneks, ei olnud kerge töö. Tänusõnad Tallinna Ülikooli taimeökoloogile dotsent Tiina Elvistole, kes valmissaanud kirjeldused läbi luges ja botaanilised apsakad parandas ning nõuandeid lisas. Aitäh nõuannete eest ka dendroloog Heldur Sanderile ja botaanik Toomas Kukele.

      Ain Raal avaldab tänu oma õppejõududele professor Johannes Tammeorule ja emeriitdotsent Elmar Arakule huvi äratamise eest farmakognoosia vastu ning toetuse ja juhendamise eest esimeste teadustööde teostamisel selles vallas. Samuti tänab ta Tartu Ülikooli ja selle farmaatsia instituuti, kus tal on olnud võimalus aastakümneid ravimtaimi uurida ning ennast täiendada ja proviisoriõppe tudengitega teadmisi jagada. Veel tänab ta kõiki uurimistöödes osalenud kolleege, eriti dr Anne Oravat Tallinna Tehnikaülikoolist ja professor Tõnu Püssat Eesti Maaülikoolist.

      Kristel Vilbaste tänab ka oma vanaema Ellen Vilbastet, kes lapselapse käekõrvale võttis ja taimi avastama viis ning talle mitmed kaustikutäied põnevat ravimtaimepärimust pärandas, ja oma vanaisa Gustav Vilbastet, kelle raamatute valgusel ta üles kasvas. Samuti tänab ta oma ema ja isa, kelle köögis alalõpmata põnevaid taimeteesid keedeti ja kelle käest ümberkaudsed inimesed taimenõu küsimas käisid ja see tarkus sedamööda nende lapselegi külge jäi. Ning veel tänab ta Lea Larinit, Ilona Kivirähka, Kadri Valnerit, Ingrid Peeki ja Gennadi Skromnovi, kes andsid talle võimaluse aastate jooksul Eesti Päevalehes, Tähekeses, Kuku raadio „Ilmaparandajas”, Vikerraadios ja Looduskalender.ee-s ravimtaimedest kirjutada-rääkida ja nõnda selle raamatu valmimiseks palju eeltööd ära teha.

      Ent meie eriline tänu kuulub ravimtaimedest rikkale Eesti loodusele ja nende alast pärimust kandvale eesti rahvale.

Autorid

      Harilik raudrohi

Achillea millefolium L• RAUARAIEROHI • AAVAROHI • KÄRNALILL • VERIHAIN

      Raudrohi on mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast.

      Esimesel aastal moodustuvad tal vaid leherosetid. Tema lehed on 10–15 cm pikkused ja tihedalt kaheli- või kolmelisulgjad, meenutades sulge või oravasaba, nagu taime kutsuvad indiaanlased. Püstine õisikuvars on 20–70 cm pikk ja selle otsas laiuvad korvõielisele iseloomulikud kollaste putkõite ja valgete keelõitega õisikud.

      Taim on spetsiifilise tugeva ja mõrkja lõhnaga. Ta kasvab kõikjal, kus rohurinne on madalam, ja paistab oma erevalgete õitega kaugelt silma. Eestis on esindatud neli raudrohu liiki. Tugevaim ravitoime on harilikul raudrohul.

      Tundub, СКАЧАТЬ