Kreeka magnaadi kokkulepe laste nimel. Шэрон Кендрик

Чтение книги онлайн.

      „Ei.“

      „Ah, Rebecca. Rebecca, mou.“ Xandros sirutas end tema poole ning tõmbas naise väriseva keha enda vastu, mehe pöial tegi mõtlikult tema nibul ringikesi, näis nagu suruks see end ise tungivalt pöidla vastu. „Oled ikka veel minu hilinemise pärast pahane?“

      Ütle talle! Ütle talle! „Oleksid võinud mulle märku anda. Ma ei taha, et mind lihtsalt iseenesestmõistetavalt võetaks, Xandros. Ma arvasin, et sa…“

      Mehe suudlus vaigistas Rebecca – see oli ju maailma kõige tõhusam naiste vaigistaja. Noo ja kui ta tahtis ainult viriseda iidvana teema üle, mis puudutas naiste õiget kohtlemist, siis… Mees oli seda kaebust kuulnud ilmselt loendamatult kordadel.

      Nii on parem. Just nii. Tunda tema nahka oma naha vastas, üha kuumemaks muutuv kirg muutis nende kehad veelgi lähedasemaks – nagu oleksid nad kokku liimitud. Mehe käte vahel oli Rebecca, kõik, mida mees ühelt armukeselt tahta võis – tõsi küll veidi kogenematu, aga see talle meeldiski. Xandrosel polnud aega naiste jaoks, kel oli palju nippe varuks, sest tema silmis polnud nad prostituutidest palju paremad. Talle meeldiski see, et suutis Rebeccat veidi üllatada, ja ükskõik kui kaua nende armulugu ka ei kestaks, naudib ta naisele kõigi oma teadmiste edasi andmist.

      Ta nautis seksi ajal vaimset lahingut. Talle meeldis enese proovilepanek – viia naine üha uuesti ja uuesti peaaegu naudingu tippu, kuid keelates seda endale nii kaua, kuni ta seda enam lihtsalt keelata ei suutnud.

      „Oh, Xandros,“ palus naine kerge naudingukarjatusega.

      „Mmm?“

      „Palun!“

      „Palud midagi, agape mou?“

      „Nüüd!“

      Kui innukas ta küll oli! Kui kiiresti ta küll haripunkti jõudis! Mees tõstis oma tõmmu pea naise rindadelt ning liikus tema kohale, tema mustad silmad särasid, ning siis surus ta end oiates naise sisse.

      Mõnikord meeldis talle vaadata naist õitsele puhkemas, aga Rebecca sirutas käed tema õlgadele ning tõmbas ta allapoole, nii et nende suud kohtuksid. Naine oigas tema all vääneldes.

      Räsituna ja hingeldades põimis Rebecca oma jäsemed mehe ümber nagu väike pehme kaheksajalg ning liigutas oma puusi, kuni mees kontrolli kaotas. Xandrose orgasm oli nii tugev ja jõuline, et lausa üllatas teda, aga Rebeccaga oli see algusest peale nii olnud ning mees ei suutnud päris täpselt välja nuputada, miks see nii oli.

      Kas põhjus võis olla selles, et naine oli pannud teda mõtema millelegi ennekuulmatule – et tal ei õnnestugi äkki Rebeccat voodisse saada?

      Naise pea lebas mehe südame kohal, mille meeletu tuksumine hakkas nüüd aeglustuma. Xandros silitas tema juukseid ning tundis puudust tema soojast hingeõhust, kui too oli sõnagi lausumata pea eemale pööranud, et lihtsalt seina poole vaadata.

      Iroonilisel kombel meeldiski ta mehele niimoodi kõige enam – tõmbudes eemale nagu mõõn kaugest kaldast. Xandros tahtis midagi ainult siis, kui see oli tema käeulatusest väljas. Sest olles millegi juba enda omaks teinud, tahtis ta alati edasi liikuda. Nii oli ta veetnud terve oma tormilise elu edasi liikudes.

      „Kas tahad ikka veel välja õhtust sööma minna?“ Mees ringutas end laisalt ning haigutas. „Või jääme siia ja tellime eine tuppa?“

      Rebecca ei vastanud kohe. Mõnes mõttes oleks ta hotelli jäämisega igati rahul, sest ta lihtsalt oli nii soe ja kena, kui üks naine võis üldse olla. Xandros telliks toateeninduse, toit saabuks suurel valge laudlinaga kaetud alusel, suured hõbedased kuplid einet katmas. Vaikiv kelner kataks neile laua, samal ajal kui nemad teda üsna kohmetult vaatavad.

      Kindlasti ei puudu laualt lilled ja hea vein ning erinevad liuad suupistetega, mida on mõnus näkitseda. Üsna peagi naaseksid nad voodisse või armatseksid diivanil, taustal mängimas mõni mängufilm. Ilmselt teeks Xandros ka paar viimast töökõnet.

      Teine võimalus oli riietuda ning õhtusöögile kiirustada. Igale naisele meeldis näha elu väljaspool magamistoamaailma, ükskõik kui suurepärane see fantaasiamaailm ka polnud. Kui nende suhe oleks tõeline, siis pakuks naisele pinget see, et keegi näeks teda koos Xandrosega – aga see polnud nii. Nad ei tohtinudki kurameerida, seega hiilisid nad ringi nagu vargad öös. Nad külastasid diskreetseid, kõrvalisi restorane või veetsid aega tolles hotellitoas. Mõnikord juurdles Rebecca selle üle, kas keegi üldse usuks teda, kui ta ütleks, et käib Kreeka miljardäriga.