Abiks lugejale. Koostanud Vidrik Ormusson
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Abiks lugejale - Koostanud Vidrik Ormusson страница 5

Название: Abiks lugejale

Автор: Koostanud Vidrik Ormusson

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Зарубежная публицистика

Серия:

isbn: 9789949850877

isbn:

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Olime suurepärased semud, kes nagu sihukestele kombeks ja kohane, vahetevahel tõusevad mõnele kaheksatuhandelisele, vahetevahel on purjus, aga saavad õigeks ajaks kaineks, et öiseid metsikuid tantse mitte maha magada.

– Herbert Tichy „Cho Oyu – Jumalate arm. Binungapuumesi”

      Halastaja arst oleks pidanud tema [Alfred Nobeli] viletsa elu juba esimesel hingetõmbel lõpetama. Peamised head küljed: on end alati puhtana hoidnud ja pole teistele tüliks olnud. Peamised halvad küljed: ei oma perekonda, vaid kiuslikku iseloomu ja nõrka seedimist. Üks ja ainuke soov: mitte saada elusalt praetud.

– Hergi Karik „Hämmastavad ained”

      Tal [Ercole Bambuccil] olid ümber mõningad kaltsud, mida ta nende asukoha järgi nimetas tähtsalt kas püksteks või särgiks.

– Ilja Ehrenburg „Julio Jurenito”

      Kella poole kaheteistkümne ajal lähenes loodest, Tšmarovka küla poolt, Stargorodile umbes kahekümne kaheksa aastane noormees [Ostap Bender]. Tema võimsa kaela ümber oli mitmes keerus vana villane sall, jalas aga apelsinivärvi seemispealsetega lakknahast kamassid. Sokke tal ei olnud.

– Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov „Kaksteist tooli. Kuldvasikas”

      neljakandilise peaga väga ohtlik noormees soovib üürida tuba töödes naljalt ei abista ja enesest palju ei luba võib minema minna heaga võib anda ka nuga

– Ilmar Trull „Millest mõtled, seljaaju?”

      Ma ei ütle seda põlastusest, aga vaadake ennast! Te [inimesed] olete tehtud ainest, mis on pehme ja lõtv, nõrk ja vastupidavuseta ning sõltub orgaanilise aine väikese kasuteguriga hapendumisest. [-] Te langete perioodiliselt teadvuseta olekusse ning kõige väiksemgi temperatuuri, õhurõhu, niiskuse või kiirgustugevuse muutus mõjub teie töövõimele. Teie olete hädaabinõu.

– Isaac Asimov „Kadunud robot”

      Nõnda vastutusrikast asja ei saa ju üks paljas, ilma igasuguse riigitarkuseta ja kogemusteta mees, olgu peale, et ta [Balthasar Russow] oma matsikoguduse pastor on, ülepea täie vastutusega teha!

– Jaan Kross „Kolme katku vahel” III

      Ülemustele oli brigadir Vanka, positsioonikaaslastele Vanja, vanadele brigaadlastele Ivan, noorematele Ivantš, veel noorematele Ivan Ivantš ja minutaolistele eilsetele muidugi täisväärikuses Ivan Ivanovitš.

– Jaan Kross „Väljakaevamised”

      Kõige väiksem oli Ants. Kui vana viimane oli, seda ma õieti ei mäleta, tean ainult niipalju, et ta kõrgemale ei jõudnud sülitada kui suure vaevaga söögilaua pääle, kuna meie kolmekesi ilma suurema vaevata kella numbrilaua pääle sülitasime.

– Jaan Lattik „Kui meil veel püksa ei olnud”

      Kamarikul on suured kõrvad. Seda Salu Juhan üles ei tähenda. Kui Kamarikul nohu on, nuuskab ta nina kahe sõrme vahel. Ütleb, et nüüd teeb ta Hmelnitski püstolit. Seda Salu Juhan kirja ei pane. Kamariku pea ei võta sugugi matemaatikat – selle peab vist ära rääkima. Palju sa ikka tulevaste põlvede eest varjad.

– Jaan Rannap „Koolilood”

      Salu Juhaniga on imelik lugu. Kui tema midagi jutustama hakkab, siis nagu kohe peab omalt poolt juurde panema. Kui tema hommikul juhtub nägema, kuidas kits jõele jooma tuleb, siis koolis sellest rääkides on kitsel sokk kaasas. Aga päev hiljem selgub, et põder ragistas ka veel põõsastes.

– Jaan Rannap „Koolilood”

      [Polüneesia] roolimehel oli kümnepennine nael orgitaoliselt läbi nina torgatud. Tema kaela ümber oli püksinööpidest kett. Ta kõrvaaukudest olid läbi torgatud konserviavaja, hambaharja murtud käepide, savipiip, äratuskella pronksist hammasratas ja mõned Winchesteri vintpüssi padrunid.

– Jack London „Lõunamere jutud”

      Ohvitserid läksid temast [ooberst Friedrich Kraus von Zillergutist] kaugelt mööda, sest nad ei tahtnud kuulda tema suust, et tänav jaguneb sõiduteeks ja kõnniteeks ja et kõnnitee on sõiduteest kõrgem paneel, mis asub piki majade esikülgi.

– Jaroslav Hašek „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”

      Kontoris vedelevate puruks pekstud arvutiklaviatuuride ja katkiste telefonide küllus on tõestuseks, et mitte just väga sügaval minu rahuliku pealispinna all on peidus vahutava suu ja punase sihverplaadiga pidurdamatu elajas.

– Jeremy Clarkson „Autode kallal”

      „Oled sa iialgi Harrist päris ärkvel näinud, välja arvatud söögiaegadel?” pöördus George minu poole. Tõe huvides olin sunnitud George’i toetama. Harrisest oli algusest peale väga vähe tulu olnud ja paadis ei olnud temast mingit abi.

– Jerome Klapka Jerome „Kolm meest paadis, koerast rääkimata”

      Ta [Charles Smithson] kandis tugevaid naglidega saapaid ja presendist kedrisid, mis hoidsid koos paksude flanellpükste sääri, sinna juurde kitsast ja mõttetult pikka mantlit, ebamäärast beeži värvi laiaäärset kübarat, rasket jalutuskeppi, mille ta oli ostnud teel muulile, ja mahukat seljakotti, millest oleks võinud välja puistata juba küllalt raske koguse vasaraid, pakkimispaberit, märkmikke, rohukarpe, kirkasid ja taevas teab veel mida.

– John Fowles „Prantsuse leitnandi tüdruk”

      Me oleme kogunenud siia, oma sõbra ja kaasvandeseltslase, kõige oivalisema ja hulljulgema kääbiku majja – ärgu karvad ta varvastelt iialgi välja langegu! Au ja kiitus ta veinile ja õllele!

– John Ronald Reuel Tolkien „Kääbik”

      Päkapikud ei ole sangarid, vaid praktilised olevused, kellele raha väga palju loeb. Mõned neist on kelmid ja reetlikud ja üsna alatud tüübid, mõned aga jälle ei ole ja peavad end kõigiti sündsalt ülal, nagu näiteks Thorin ja kompanii, kui sa neilt just liiga palju ei oota.

– John Ronald Reuel Tolkien „Kääbik”

      Tookide veri oli temas [Bilbo Bagginsis] võidule pääsenud. Ta tundis äkki, et on valmis voodist ja toidustki loobuma, peaasi et teda metsikuks peetaks.

– John Ronald Reuel Tolkien „Kääbik”

      Ta [Alfio Marullo] oli võõramaalane, СКАЧАТЬ