Ado Reinvald'i Laulud. Ado Reinvald

Чтение книги онлайн.

      Kui on sul ilmas isamaa,

      Siis teda tõega armasta:

      Üks sõna sellest huuldel

      See olgu säde südamel!

      Kes isamaale laulu loob,

      Ta altarile ohwrid toob,

      Sel olgu ohwer ainsale

      Nii puhas, püha, tõsine!

      Mis põues paisutasin ma

      Nii mõne aasta kümnega,

      Siin woolab wanast südamest,

      Kui hallik kalju mägedest!

      Suur Jumal andis seda maad,

      Kus meie rahwas asuwad;

      Ehk kül see maa on weikene,

      Ta toidab lapsi lahkeste.

      Siin rahwas elas rahu sees

      Ja pärast ohkas silma wees:

      Kui seati siia jumalust,

      Siis riisuti ta wabadust!

      Siis tuli pik ja pime öö

      Ja rahwast köitis orja wöö –

      Ta õnne täht, nii särawal,

      Siis kustus kauaks taewa all!

      Sa Isa kuulsid walu healt

      Siis kõrge kohtujärje pealt

      Ja peastsid jälle meie maad,

      Nüid sind su lapsed tänawad.

      Meid hoia Isa armus weel,

      Käi tule sambaks meie eel,

      Et meid ei mata laente wood.

      Ei murra aja tormi hood!

      Kui rahwas, usk ja tema keel

      On sinu meelest armsad weel,

      Siis kaitse sina igawest

      Mu kodumaad ja rahwakest!

      Kus on mu kallis isamaa,

      Kus tahaks rõõmsast elada,

      Kus üli õnnis oleks ma

      Ja kellest wõiksin kiidelda?

      Ei ole seal mul isamaad,

      Kus wennad wenda wihkawad,

      Kus igamees end targaks teeb

      Ja sala kiusust üle keeb.

      Ei ole seal mul isamaa,

      Kus tõde püitaks surmata,

      Kus wagaduse katte all

      On öö ja udu õitsewal.

      Seal on mu armas isamaa,

      Kus tõde hakkab tõusema,

      Kust kaob öö ja widewik,

      Kus rahwas rõõmus, rahulik.

      Seal on mu armas isamaa,

      Kus rahwas lepib rahwaga.

      Kus waenlane ja wihamees

      On ümber kaela silmawees.

      Oh sellel wäga armsal maal

      Ma elaks, laulaks igal a’al!

      Saa sarnaseks, mu Eesti, sa,

      Siis oled minu isamaa!

      Minu õnsas isa õues

      Kõrge kask weel kohises,

      Siis, kui lapse meeled põues,

      Mängsin murul lilledes.

      Kase lehte kallis kaha

      Rõõmustas mind sügisel,

      Kase lehed läksid maha,

      Kolletasid sügisel!

      Mina naersin kase kurba

      Lapseliku lustiga,

      Pilkasin, et oksa, urba

      Pidi paljaks puistama.

      Kase raod wingsid nutul,

      Tahtsid nagu ütelda:

      „Lapsukene, sulle rutul

      Elu talwe tuleb ka!

      Loodus wiib meid suwe ilust

      Piskuks ajaks puhkama,

      Pea aga talwe wilust

      Saame jälle ärkada.

      Aga sulle, lapsukene,

      Kaua õitseb kewade,

      Sull’ on talwe igawene,

      Elu aeg on üürike!

      Sinu isa-isa juba

      Muiste minu mahla jõi,

      Mina warjasin ta tuba,

      Kui ta lapse laulu lõi:

      Ammu haua künkad kat’wad

      Sinu waga wanemaid,

      Kui na’d sindki mulda mat’wad,

      Kuuldaks weel mu kohinaid.“

      Mulle tungis tume koha

      Südamesse walusast,

      Päike, taewas, lilled puha

      Naeratasid kurwemast.

      Ja ma läksin, muret peites,

      Tuppa teise mängile,

      Ema sängi maha heites

      Tungis pisar silmasse.

      Nüid, kus mulle elu teele

      Paistab talwe kurwem kuu,

      Tuleb mulle tihti meele

      Kahiseja kase puu.

      Ja ma aiman omal haua,

      Igawese talwe ees –

      Kask jääb kasuma weel kaua,

      Kahiseb mu õue sees!

      Ma olen käinud palju radu,

      Ma olen näinud mitu maad,

      Ei olnud kuskil leida kodu

      Nii armast, uhked, ilusad

      Kui kaunis, kallis isamaa –

      Mu Sakala!

      Siin wilja põllud lainetawad,

      Siin lille luhad liiguwad,

      Siin aasad magust lõhna a’awad,

      Siin kõrged metsad kiiguwad.

      Siin on mu kallis isamaa,

      Mu Sakala!

      Siin niidud paksu heina kandwad,

      Siin kallilt kosub käte-töö,

      Siin põllud palju wilja andwad,

      Siin rahwas rõõmus päew ja öö.

      Siin on mu kallis isamaa,

      Mu СКАЧАТЬ