Название: Suurepärasuse kasvatamine. Kuidas saavutada rohkem, rahuldumata vähemaga
Автор: Huggy Rao
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: О бизнесе популярно
isbn: 9789949560271
isbn:
Thrive’i programm on jätkuvalt arenev projekt, kuid võtmeisikud on nõus, et see muutub nii tüdrukute kui täiskasvanute jaoks üha paremaks ja enam kaasa haaravaks ning aitab tüdrukuil leida endas sädet, arendada kasvule orienteeritud mõtteviisi ning püstitada ja hallata eesmärke. Aastal 2012 osales programmis umbes 600 täiskasvanut ja 5000 gaidi. Lego-võrdlusega jätkates: osa „valmiskonstruktsioone“ on kõrvale jäetud ja paljud uuesti kokku pandud, ent mõndagi valmiskonstruktsiooni on muudetud vähe, kui üldse. Vilhauer räägib, et nii tüdrukud kui vabatahtlikud pidasid algusest peale kasulikuks näpunäiteid selle kohta, kuidas jagada „kasvule orienteeritud mõtteviisi“ õhutavat kiitust. Lihtne on meelde jätta ja kasutusele võtta näiteks selliseid juhtnööre, et tuleks tuua esile pingutusi, mida üks või teine tüdruk kontrolltöö eest viie saamiseks või köieraja läbimiseks tegi (mitte niivõrd kiita loomulikku võimekust). Carol Dwecki uurimistöö näitab, et see võib tüdrukute südikust ja enesekindlust turgutada.
Gaidiorganisatsiooni koostöö Thrive’iga meenutab meile, kuidas Howard Schultz rajas ettevõtte, millest hiljem sai Starbucksi kohviimpeerium. Aastal 1986 asutas ta Seattle’i Il Giornale piirkonnas väikese kohvikukuketi. Esialgu olid kõik kohvikud Itaalia espressobaaride truud koopiad, kuid Schultz viis järgemööda sisse muutusi, et vastata ameeriklaste eelistustele. Kui kliendid kaebasid Itaaliast üle võetud püstijalabaari ja valjult kõlavate ooperiviiside peale, tõi Schultz sisse toolid ning vahetas muusika välja jazzi ja muude ameerika maitsega paremini sobivate viiside vastu. Nii gaidid kui Schultz pidasid hoolega silmas, et nad kopeeriksid mujal töötavat terviklahendust. Ning alles hiljem, kui ilmnes märke sellest, et mõni element ei lase end hästi üle kanda, jagus neil leplikkust ja paindlikkust need eemaldada, üle vaadata ja paremate lahendustega asendada.46
3. Kas budismi toetamine loob vajalikku arusaamist, pühendumist ja innovatsiooni?
Ette kokku pandud, paljundatavaile, järeleproovitud „valmiskonstruktsioonidele“ toetumine loob tavaliselt odavamaid, kiiremaid ja usaldusväärsemaid lahendusi. Nagu Bostoni põlvekirurgide puhul nägime, tuleb ette olukordi, kus kopeerimine on parem strateegia, kui valjult inimesed ka vastu ei vaidleks. Väärkujutelm, et igaüks meist on täiesti ainulaadne isiksus täiesti ainulaadses kohas, võib kogu töö ära rikkuda. Siiski on väikesel budismisüstil eeliseid (peale kohandamisvõimaluste), millega tasub kasvatamisotsuste puhul arvestada.
Esiteks suurendab kohalikesse oludesse tõlkimisega nähtud vaev tunnet, et „asi kuulub mulle ja mina talle“. Teadlane Cynthia Coburn järeldab, et enamikus koolides keskendutakse kasvamist õpetades „arvulisele kasvamisele“ ning „originaalitruuduse“ säilitamisele (st algeeskuju täpsele kopeerimisele).47 Kohalike uuenduste elluviimise tähtsust enamasti ignoreeritakse. Ent kui võimaldada inimestel kohandada mudelit, mille nad peavad käibele võtma, saab nõnda toetada mõistmist terves meeskonnas või organisatsioonis. Näiteks kui Ühendriikide kingapoodide keti meeskond avab oma esimese Moskva esinduse, siis mõistavad nad oma klienditeeninduse praktikat sügavamalt, kui neil palutakse mõelda kohalikke maitse-eelistusi ja ootusi arvestavaile mugandustele – selmet viia valmis pakendatud standardpraktikaid ellu täpselt samal moel, nagu neid kõigis Ameerika poodides kasutatakse. Nagu on öelnud tunnustatud psühholoog Kurt Lewin: „Kui soovid midagi tõepoolest mõista, püüa seda muuta.“ Ühtlasi loob kohalik omanditunne pühendumist, sest kohapeal vastu võetud uuendusotsustest sõltub edu või läbikukkumine; säärane vastutus ning sellega tihti kaasas käiv põhjendatud tunnustus või laitus toetavad tunnet, et kasvamisüritus on „minu“ või „meie“ asi.
See kombinatsioon mõistmisest ja pühendumisest aitab selgitada uuringutulemusi, mis saadi, jälgides kolme aasta jooksul umbes tuhandet südametervise teavitusprogrammis CATCH osalenud keskkooliõpilast. Neil õpetajail, kes muutsid veidi oma ettevalmistatud teavitusmaterjalide keelt, harjutusi ja ajastust, oli suurem positiivne mõju õpilaste „toitumisteadlikkusele ja – teadmistele“ kui neil õpetajail, kes edastasid materjali täpselt nõuete kohaselt. Teadlased väidavad, et materjali kohendanud õpetajad olid „motiveeritumad ja loovamad“. Kohalik omanditunne aitab selgitada ka gaidide Thrive’i programmi edu. Kuigi Heather Wilhauer ja tema kolleegid pidasid Thrive’i kontseptsioonist lugu, siis mida enam nad materjali kohandamisega tegelesid, seda enam tundsid nad, et Thrive’i programm on osalt nende endi looming, mitte ekspertidelt ülalt alla jagatud jutt, mida papagoina korrata.48
Budismi suunas kalduda on eriti kasulik siis, kui su organisatsioonis või projektis on õige mõtteviis, kuid puudub terviklik mujal töötanud eeskuju. Kui pole end tõestanud mudelit, millest lähtuda, tuleb eksperimenteerida eri lahendustega, et teha kindlaks, mis töötab. Hea näide sellest on California San Francisco Ülikooli (UCSF) teadurite seisukoht, kuidas vähendada haiglas ravimite jaotamisel tekkivaid vigu. On kaalukaid tõendeid, et tähelepanu kõrvale juhtivate ja segavate faktorite tõttu annavad õed välja valesid ravimeid vales annuses ja valel ajal. Märksa vähem selge on see, kuidas sääraste segajatega võidelda. Niisiis tegid UCSFi teadlased üheksas San Francisco piirkonna haiglas koostööd medõdede meeskondadega, et töötada välja erilahendusi. Mõnes haiglas kandsid õed erekollaseid veste või särpe, andmaks teistele märku, et nad loevad või jagavad ravimeid. Haywardi St. Rose’i haigla õed jaotasid ravimeid ning planeerisid ravi „eraldi ruumis“. San Francisco keskhaiglas katsid õed aknad, kui olid aru saanud, et „ravimitoas on nad pidevalt häiritud, kuna kolleegid näevad neid“. Tagajärg? Aastatel 2006–2009 vähenesid ravimitega seotud eksimused neis haiglais 88 %.49
Iga budismiraas võib õhutada motivatsiooni ja innovatsiooni. Õpetlik näidisjuhtum on McDonald’s. Ehkki firma on standardiseerimise poolest tuntud, on kohalikel frantsiisiesindajail siiski võimalusi proovida variatsioone, uusi praktikaid ja roogi – ning see on firma tohutu haarde puhul otsustavaks osutunud. Eriti suured erinevused valitsevad eri riikide vahel: Prantsusmaal pakub McDonald’s alkoholi, Indias pigem lamba- kui veiseliha. Firma ajaloos on hulk näiteid kohalikest eksperimentidest. Ühendriikides sünnivad edukad uuendused mitte ainult korporatsiooni laboreis, vaid ka kohalikes frantsiisesindustes. Big Maci tegi ja müüs esimest korda aastal 1967 Pittsburghi frantsiisipidaja Jim Delligatti, lähtudes burgerist, mida müüs kiirtoidukett Big Boy. Delligatti töötas burgeri välja, kuna oli tüdinud Big Boyle kliente kaotamast. Alul olid korporatsiooni juhid Big Maci vastu, kartes, et selle tavalisest McDonalds’i burgerist kaks korda suurem hind – 45 senti – peletab kliente eemale. Juhtkond muretses ka sellepärast, et keeruka burgeri valmistamine „heidab mutrivõtme asutuse toimimissüsteemi peenhäälestatud hammasrattaisse“. Viimaks lubas McDonald’si asedirektor ning tootmisala guru Fred Turner tõrksalt Delligattil neid topeltvõileibu oma esindustes katsetada. Müük kasvas 12 %. Aastaks 1968 oli Big Mac sisse viidud kõigisse Ühendriikide McDonald’seisse ning aastaks 1969 oli nende arvel 19 % riiklikust müügikäibest.50
Big Maci loo õppetund on, et uuendusi, mida tuleks eskaleerida, ei sünni igal pool, kuid need võivad sündida kus tahes. Muidugi võib siin esineda konflikte ja ebakindlust – neid tuleb alati ette, ka parimais organisatsioonides. Ent McDonald’s oli piisavalt budistlik, et taluda alt üles suunatud uuenemist. Kui juhtkond avastas, et Big Mac toimib, tegi firma järsu pöörde katoliikluse suunas, et kindlustada kõigi Big Macide ühtne väljanägemine ja maitse.
Omaette või üheskoos
Budismi-katoliikluse mõõtkaval on igas kasvamisloos suur roll. Edu teeb asja ainult keerulisemaks, СКАЧАТЬ
46
Gabriel Szulanski ja Sidney Winter, „Getting It Right the Second Time“, Harvard Business Review 80 (1/2002), lk 62.
47
Cynthia E. Coburn, „Rethinking Scale: Moving Beyond Numbers to Deep and Lasting Change“, Educational Researcher 32 (6/2003), lk 3–12.
48
Sarah A. McGraw jt, „Using Process Data to Explain Outcomes: An Illustration from the Child and Adolescent Trial for Cardiovascular Health (CATCH)“, Evaluation Review 20 (3/1996), lk 291–312.
49
Victoria Colliver, „Prescription for Success: Don’t Bother Nurses“, San Francisco Chronicle, Wednesday, 28.10.2009, www.sfgate.com/health/article/Prescription-for-success-Don-t-bother-nurses-3282968.php; Julie Kliger jt, „Empowering Frontline Nurses: A Structured Intervention Enables Nurses to Improve Medication Administration Accuracy“, Joint Commission Journal on Quality and Patient Safety 35 (12/2009), lk 604–12.
50
John F. Love, „McDonald’s: Behind the Golden Arches“ (Bantam, New York 1995), lk 294.