Kuningate heitlus. Teine raamat. George R. R. Martin

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ põlanud. Teine ütleb, et see oli laagrilibu, kes toodi lahingu eel talle naudingut pakkuma. Kolmas söandab arvata, et see võis olla emand Catelyn Stark.”

      Kuninganna ärritus. „Kas te peate raiskama meie aega iga kuulujutuga, mida lollpead suust välja ajavad?”

      „Te maksate mulle nende kuulujuttude eest hästi, mu armuline kuninganna.”

      „Me maksame teile tõe eest, isand Varys. Hoidke seda meeles või muidu jääb see väike nõukogu veel väiksemaks.”

      Varys itsitas närviliselt. „Kui teie ja teie vend nii jätkate, siis ei jää Tema Majesteedile varsti enam mingit nõukogu.”

      „Küllap saaks kuningriik ka ilma paari nõunikuta hakkama,” sõnas Pisinäpp naeratades.

      „Kullakallis Petyr,” ütles Varys, „kas te ei karda, et teie nimi võib olla Käe väikeses nimekirjas järgmine?”

      „Enne teid, Varys? See ei tuleks mulle unes ka pähe.”

      „Võib-olla saavad meist koos teiega vennad Müüril.” Varys itsitas uuesti.

      „Varem, kui teile meeldiks, kui ma teie suust järgmiseks midagi kasulikku ei kuule, eunuhh.” Cersei pilgu järgi otsustades oli ta valmis Varyst uuesti ära kohitsema.

      „Kas see võib olla mingi riugas?” küsis Pisinäpp.

      „Kui nii, siis on see ülimalt nutikas riugas,” lausus Varys. „Ja mina täieliku pimedusega löödud.”

      Tyrionile piisas kuuldust. „Joff pettub kindlasti väga,” ütles ta. „Tal oli Renly pea jaoks imekena ora tallel hoitud. Kuid tegi seda, kes tegi, me peame eeldama, et selle taga oli Stannis. Tema lõikab sellest ilmset kasu.” See uudis ei meeldinud talle; ta oli lootnud, et vennad Baratheonid purustavad teineteise verises lahingus. Ta tundis tuikeid küünarnukis, mille oganui oli lõhki rebinud. Vahel rõske ilmaga andis see tunda. Ta mudis seda tulutult teise käega ja küsis: „Mis Renly malevast sai?”

      „Suurem osa tema jalaväest püsib Vaevasillal.” Varys lahkus söepanni juurest ja istus oma kohale laua ääres. „Enamik ülikutest, kes koos isand Renlyga Tormiotsale ratsutasid, on koos oma rüütlitega Stannise poole üle läinud.”

      „Vean kihla, et Florentite eestvedamisel,” ütles Pisinäpp.

      Varys naeratas talle tehtult. „Te võidaksite selle kihlveo, mu isand. Isand Alester oli tõepoolest esimene, kes poolt vahetas. Paljud järgisid tema eeskuju.”

      „Paljud,” ütles Tyrion rõhutatult, „aga mitte kõik?”

      „Mitte kõik,” kinnitas eunuhh. „Mitte Loras Tyrell ega Randyll Tarly ega Mathis Rowan. Ja Tormiotsa pole veel alla andnud. Ser Cortnay Penrose kaitseb kantsi Renly nimel ja keeldub uskumast, et tema maaisand on surnud. Ta tahab näha tema maiseid jäänuseid, enne kui väravad avab, kuid Renly laip on seletamatul moel kadunud. Tõenäoliselt viis keegi selle kaasa. Viiendik Renly rüütlitest keeldus Stannisele allumast ja lahkus koos ser Lorasega. Kuulu järgi olevat Lillede Rüütel oma kuninga surnukeha nähes marru läinud ja tapnud raevuhoos kolm Renly ihukaitsjat, nende seas Emmon Cuy ja Robar Royce.”

      Kahju, et ta kolmega piirdus, mõtles Tyrion.

      „Ser Loras suundub arvatavasti Vaevasillale,” jätkas Varys. „Seal on tema õde, Renly kuninganna, samuti suur hulk sõjamehi, kes ühtäkki ilma kuningata jäid. Kelle poolele nad nüüd asuvad? Kõditav küsimus. Paljud neist on Tormiotsale jäänud ülikute alamad ja need ülikud on nüüd Stannise leeris.”

      Tyrion kummardus ettepoole. „Ma näen siin üht võimalust. Kui me Loras Tyrelli enda poole võidame, võivad ka isand Mace Tyrell ja tema läänimehed meiega ühineda. Kuigi nad praegu Stannisele relvatruudust vandusid, ei usu ma, et see mees neile meeldiks, muidu oleksid nad juba kohe alguses tema leeri läinud.”

      „Kas meie meeldime neile rohkem?” küsis Cersei.

      „Vaevalt,” vastas Tyrion. „Kindlasti armastasid nad Renlyt, kuid Renly on tapetud. Võib-olla leidub meil nende jaoks häid ja piisavaid põhjendusi, miks Joffreyd Stannisele eelistada… kui me kähku tegutseme.”

      „Ja millised need põhjendused oleksid?”

      „Kullapõhised,” soovitas Pisinäpp otsemaid.

      Varys naksutas keelt. „Kulla Petyr, te ei taha ju ometi väita, et neid vägevaid isandaid ja õilsaid rüütleid saab ära osta, nagu turult kanu ostetakse.”

      „Kas te olete viimasel ajal meie turgudel käinud, isand Varys?” küsis Pisinäpp. „Ma tihkan väita, et üliku saaks sealt kergemini osta kui kana. Ülikud kloksuvad küll uhkemini kui kanad ja panevad pahaks, kui neile kaubitseja kombel raha pakutakse, aga neil on harva midagi kingituste vastu… tiitlid, maad, lossid…”

      „Meeleheaga võib kallutada mõnesid vähemtähtsaid isandaid,” ütles Tyrion, „Mägiaeda aga mitte kunagi.”

      „Tõsi,” möönis Pisinäpp. „Lillede Rüütel on siin võtmekuju. Mace Tyrellil on kaks vanemat poega, kuid Loras on alati olnud tema lemmik. Kui me ta enda poolele võidame, on Mägiaed teie.”

      Jah, mõtles Tyrion. „Mulle tundub, et me võiksime kadunud isand Renlyst eeskuju võtta. Me võime Tyrellid samal moel oma liitlasteks teha. Abielu läbi.”

      Varys mõistis teda esimesena. „Te mõtlete kuningas Joffrey Margaery Tyrelliga naita.”

      „Just.” Tyrioni mäletamist mööda polnud Renly noorel kaasal aastaid rohkem kui viisteist või kuusteist… Joffreyst vanem, kuid paar aastat ei tähendanud midagi, see plaan oli nii osav ja kena, et ta nautis selle edu juba ette.

      „Joffrey on kihlatud Sansa Starkiga,” vaidles Cersei vastu.

      „Abielulepet annab tühistada. Mis kasu on sellest, kui kuningas abiellub surnud reeturi tütrega?”

      Pisinäpp sekkus vestlusse. „Majesteedile tasuks rõhutada, et Tyrellid on Starkidest palju rikkamad ja et Margaery kuulukse olevat ilus… ja ihar pealekauba.”

      „Jah,” nõustus Tyrion. „Joffile peaks see üsnagi meeldima.”

      „Minu poeg on liiga noor, et sellistest asjadest hoolida.”

      „Sa arvad nii?” küsis Tyrion. „Ta on kolmteist täis, Cersei. Mina võtsin sama vanalt naise.”

      „Sa häbistasid meid kõiki selle armetu seiklusega. Joffrey on etemast puust tehtud.”

      „Nii palju etemast, et lasi ser Borosel Sansa kleidi lõhki kiskuda.”

      „Ta oli tüdruku peale vihane.”

      „Ta oli vihane ka selle kokapoisi peale, kes eile õhtul supi maha ajas, aga ei lasknud teda paljaks kiskuda.”

      „Siis polnud asi mingis mahaaetud supis…”

      Ei, asi oli kenades tissides. Pärast toda juhtumit hoovil oli Tyrion Varysega arutanud, kuidas nad saaksid korraldada Joffreyle käigu Chataya lõbumajja. Ta lootis, et meherõõmude maitsmine võib poisi meelt mahendada. Joffrey võib selle eest isegi tänulik olla, jumalad hoidku, ja pisut rohkem tänulikkust oma ülemvalitseja poolt oleks Tyrionile СКАЧАТЬ