Ühte seotud. Sylvia Day
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Ühte seotud - Sylvia Day страница 8

Название: Ühte seotud

Автор: Sylvia Day

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Современные детективы

Серия:

isbn: 9789949952687

isbn:

СКАЧАТЬ kiire ja tugeva orgasmi käes. Tõin kuuldavale pika ja katkendliku oige, mu keha värises tugevasti. Pistsin käed Gideoni kuue alla, et tema seljast kinni krabada, hoida teda lähedal, mu suu nõudis teda, kuni laastav nauding leevenes.

      Sõrmedelt mu maitset lakkudes sosistas Gideon: „Ütle mulle, millest sa mõtled.”

      Ma püüdsin tahte abil südamepekslemist aeglasemaks muuta. „Ma ei mõtle midagi. Tahan vaid sind vaadata.“

      „Alati sa ei vaata. Mõnikord paned silmad kinni.”

      „Sellepärast, et sa oled voodis jutukas ja su hääl on väga seksikas.” Ma neelatasin kõvasti, kui mulle valu meenus. „Ma armastan sind kuulda, Gideon. Ma pean teadma, et panen sind ennast sama hästi tundma kui sina mind.”

      „Ime mind nüüd lahti,” sosistas Gideon. „Ma tahan sinu jaoks tippu jõuda.”

      Libisesin voodist välja hingetu tormakusega, käed sirutusid innukalt tema püksiluku järele. Ta oli kõva ja jäme, erektsioon juba tekkinud. Tõstsin tema särgisaba üles ja tõmbasin bokserid alla, lasksin ta vabaks. Ta kukkus raskena mulle kätte, jäik pikkus juba sädeles tipust. Lakkusin tõendi tema erutusest ära, armastasin tema enesekontrolli, seda, kuidas ta ohjeldas oma ihasid, et mind rahuldada.

      Mu silmad olid Gideonil, kui mu avatud suu libises üle peenise siidise pea. Jälgisin, kuidas tema huuled paotusid, kui ta järsult sisse hingas ja tema silmalaud raskeks muutusid, nagu oleks nauding joovastav olnud.

      „Eva.” Gideoni kuum looritatud pilk püsis mu näol. „Ah… Jah. Just niimoodi. Jeesus, kuidas ma su suud armastan.”

      Tema kiitus innustas mind. Võtsin ta nii sügavale kui suutsin. Mulle meeldis seda talle teha, meeldis tema unikaalne mehelik maitse ja lõhn. Pühkisin huultega mööda kogu peenise pikkust ja imesin õrnalt. Jumaldavalt. Ja ma ei tundnud end halvasti, et kummardasin tema mehelikkust – ma väärisin seda.

      „Sulle meeldib see,” ütles Gideon kähedalt ja peitis sõrmed mulle juustesse, et saaks mul peast kinni võtta. „Sama palju kui mulle.”

      „Rohkem. Ma tahan seda tundide viisi teha. Tahaksin sind ikka ja jälle orgasmini viia.”

      Gideoni rinnust kostis urinat. „Tahaksin seda ise ka. Mul ei saa kunagi küllalt.”

      Vedasin keeleotsaga mööda pulseeruvat veeni peenise peani ja siis võtsin Gideoni uuesti suhu, ajasin pea kuklasse, kui kandadele istusin, käed põlvedele panin ja end talle pakkusin.

      Gideon vaatas alla, silmis säramas iha ja pilk täis hellust.

      „Ära katkesta.” Ta ajas jalad rohkem harki. Ta libistas riista mulle sügavale kurku, siis tõmbas uuesti välja, kattes mu keele kreemja spermaeelse nestega. Ma neelatasin, nautides tema rikkalikku maitset.

      Gideon oigas, ta haaras pihkudega mu lõuast kinni. „Ära katkesta, mu inglike. Ime mind tühjaks.”

      Mu põsed tõmbusid lohku, kui leidsime rütmi, meie rütmi, meie südamete ja hingetõmmete sünkroonsuse ja naudingu kihu. Meil ei olnud probleemi ülemõtlemisega ja see viis meid tihti raskustesse, kuid meie kehad ei eksinud kunagi. Kui meie käed olid teineteise peal, siis teadsime mõlemad, et oleme kohas, kus peame olema koos just selle ühe isikuga, kellega on vaja koos olla.

      „Nii neetult hea.” Gideon kiristas kuuldavalt hambaid. „Ah, jessas, mul hakkab kohe tulema.”

      Tundsin, kuidas ta riist mu suus paisuma hakkas. Ta haaras mu juuksed rusikasse ja sikutas, kui keha tugeva orgasmi käes vappus.

      Gideon vandus, kui ma neelasin. Ta tühjendas ennast paksude kuumade pursetena, ujutades mu suu üle, nagu poleks tal öö jooksul kordagi lahti läinud. Selleks ajaks, kui ta lõpetas, ahmisin õhku ja värisesin. Gideon tõmbas mu püsti ja koperdas voodile, laskus raskelt koos minuga küljele. Ta kopsud töötasid kõvasti, tema käed olid karmid, kui ta mind lähemale tõmbas.

      „See ei olnud see, mis mul mõttes oli, kui sulle kohvi tõin.” Ta vajutas kiire, kareda suudluse mu otsaesisele. „Mitte et ma kaebleks.”

      Tõmbusin tema vastu kerra, rohkem kui tänulik selle üle, et ta oli uuesti mu käte vahel. „Paneme töölt pausi ja teeme kaotatud aja tasa.”

      Gideoni naer oli orgasmist kähe. Ta hoidis mind mõnda aega, sõrmitses mu juukseid ja silitas õrnalt käsivart.

      „See rebis mu südame katki,” ütles ta vaikselt. „Kui nägin, kui palju sa haiget said ja kui vihane olid. Teadmine, et mina põhjustasin selle valu ja et sa tõmbusid must eemale… See oli meie mõlema jaoks põrgu, aga ma ei saanud riskida sellega, et sinust võib kahtlusalune saada.”

      Ma kangestusin. Ma ei olnud sellele võimalusele mõelnudki. Oli ju võimalus väita, et mina olin Gideoni motiiv tapmiseks. Ja võis eeldada, et mina olin samuti kuriteost teadlik. Minu täielik lausteadmatus ei olnud mu ainus kaitse; Gideon oli teinud nii, et ka mul oli kindel alibi. Alati mind kaitstes – mis iganes hinnaga.

      Ta tõmbus eemale. „Panin ühe ajutise telefoni su käekotti. See on eelprogrammeeritud numbrile, mis ühendab sind Angusega. Kui sul on mind vaja, siis saad mind niimoodi kätte.”

      Mu käed tõmbusid rusikasse – pidin oma kutiga läbi tema autojuhi ühendust võtma. „Ma vihkan seda.”

      „Mina samuti. Tee puhastamine tagasi sinu juurde on minu prioriteet number üks.”

      „Kas pole ohtlik Angust selle kõige keskele panna?”

      „Ta on endine MI6. Põrandaalused telefonikõned on tema jaoks lapsemäng.”

      Gideon vaikis hetke ja ütles seejärel: „Ja nüüd täistõde, Eva: ma saan sind selle telefoni abil jälgida ja ma teen seda.”

      „Mida?” Libistasin end voodist välja ja jäin seisma. Mu mõtted põrkusid edasi-tagasi MI6 – Briti välisluure! – ja mu telefoni jälgimise vahel ega suutnud otsustada, millest esimesena aru pean saama. „Mitte mingil juhul.”

      Gideon tõusis samuti püsti. „Kui ma ei saa sinuga koos olla või rääkida, siis pean vähemalt teadma, kus sa oled.”

      „Ära ole selline, Gideon.”

      Tema ilme jäi rahulikuks. „Ma poleks pidanud sulle sellest rääkima.”

      „Tõsiselt või?” Astusin kapi juurde ja haarasin hommikumantli. „Ja ise ütlesid, et kellegi hoiatamine oma naeruväärse käitumise pärast ei anna selleks veel ettekäänet.”

      „Anna mulle aega.“

      Gideonile otsa jõllitades pistsin käed punase siidhommikumantli käistesse ja sikutasin vöö sõlme. „Ei. Leian, et sa oled kontrollifriik, kellele meeldib mind jälitada.”

      Gideon pani käed rinnale risti. „Ma tahan sind elus hoida.”

      Ma kangestusin. Hetke pärast keris mu aju tagasi, et uuesti paari viimase nädala sündmused üle vaadata – lisades ka Nathani pildile. Järsku oli kõik selge: see, miks Gideon ära keeras, kui ma ühel hommikul jalgsi tööle tahtsin minna, miks Angus oli mind iga päev linnas varjuna saatnud, Gideoni raev, kui ta valvas lifti, millega ma sõitsin…

      Kõikidel neil puhkudel, kui olin teda peaaegu vihanud sellepärast, et ta oli säärane sitapea, oli ta mõelnud СКАЧАТЬ