Название: Ühte seotud
Автор: Sylvia Day
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современные детективы
isbn: 9789949952687
isbn:
Gideoni kontroll näis absoluutne, võrgutamine õelalt täpne, kuid ta vabises kõvemini kui mina ja tema rind lainetas tugevamalt. Häältes, mis temast vallandusid, kuuldus kahetsuse ja härda palve varjundeid.
Tõmbusin Gideonist eemale ja haarasin mõlema käega tema riistast tugevasti kinni. Mina tundsin samuti hästi tema keha, teadsin, mida ta vajas ja igatses. Pumpasin teda juurest tipuni, tõmbasin laiale kroonile spermaeelse neste paksu pärli.
Gideon surus end vastu peatsilauda ja ägas, tema sõrm tõmbus mu sees kooldu. Ma vaatasin naelutatult, kuidas paks tilk veeres ühele poole peenise pead, seejärel libises alla, kuni peatus mu rusikal.
„Ära tee,” hingeldas Gideon. „Varsti tuleb.”
Silitasin teda uuesti, mu suu jooksis vett, kui spermaeelne vedelik temast välja purskas. Olin metsikult kiimas rõõmust ja teadmisest, et mul on nii suur mõju taolisele jõhkralt seksuaalsele olevusele.
Gideon vandus ja tema sõrmed jätsid mu maha. Ta haaras mul puusadest ja tõrjus käed eemale. Ta sikutas mind ettepoole ja salla, kergitas oma puusi ja tema hullunud riist tungis minusse.
Karjatasin ja haarasin Gideoni õlgadest, mu tupp tõmbus tugevast sissetõukest kokku.
„Eva.” Tema lõug ja kael pinguldusid, ta hakkas tippu jõudma, seejärel purskas kuumalt ja tugevalt mulle sisse.
Libe sperma aitas mul rohkem avaneda, nihkusin Gideoni pulseeruvat erektsiooni mööda alla, kuni ta täitis mind peaaegu üleni. Kaevasin küüned tema paindumatutesse lihastesse, suu avanes, et meeleheitlikult õhku sisse ahmida.
„Võta vastu,” ütles Gideon ja sättis mind sellise nurga alla, et sai kätte ka ülejäänud väikese osa minust, mis lasi tal juureni minusse siseneda. „Võta mind.“
Ma oigasin, tervitades tuttavat valu sellest, et ta nii sügaval oli. Orgasm tabas mind üllatusena, selg tõmbus kaardu, kui kuum nauding minust läbi rebis.
Instinkt võttis võimust, puusad liikusid omal tahtel, reied tõmbusid kokku ja lõdvenesid, kui keskendusin ainult ühele hetkele – oma mehe tagasi võtmisele. Oma südame.
Gideon andus mu nõudmistele.
„Just nii, mu inglike,” julgustas ta kähedalt, peenis ikka veel kõva, nagu ta polekski äsja saanud hambaid krigistama panevat orgasmi.
Tema käsivarred vajusid külgedele ja rusikad krabasid tekist. Biitsepsid tõmbusid pingule ja liikusid koos Gideoni liigutustega. Iga kord, kui võtsin peenisevarrest kinni, pinguldusid tema kõhulihased – jäik lihaste kogum, mis läikis higist. Tema keha oli hästi õlitatud masin ja ma kasutasin seda viimse piirini.
Ta lasi seda teha. Andis end mulle.
Puusadega lainetades nautisin Gideoni täiega, soigusin tema nime. Tupp tõmbus rütmiliselt kokku ja teine orgasm tormas liiga kiiresti kohale. Ma vappusin, kõikidest meeltest vallatud.
„Palun,” hingeldasin ma. „Gideon, palun.”
Gideon haaras mul kuklast ja taljest ning libistas end allapoole, kuni olime pikali voodis. Ta hoidis mind tihedalt enda vastas, liikumatuna, tõukas riista ülespoole… ikka ja jälle… rammis mind kiirete, võimsate lüketega. Jämeda peenise hoogne hõõrdumine oli liiga hea. Ma rappusin ägedalt ja jõudsin uuesti tippu, surudes küüned Gideoni külgedesse.
Gideon järgnes mulle vabisedes, tema käsivarred pigistasid mind nii kõvasti, et sain vaevu hingata. Tema kähisevad hingetõmbed olid õhk, mis täitis mu põletavaid kopse. Olin täielikult tema valduses, üdini kaitsetu.
„Jumal, Eva.” Gideon peitis oma näo mu kaela vastu. „Ma vajan sind. Ma vajan sind nii väga.”
„Mu kullake.“ Hoidsin teda enda lähedal. Ikka veel kartsin lahti lasta.
Lakke vahtides ja silmi pilgutades taipasin, et olin magama jäänud. Kohe haaras mind paanika, kohutav vältimatus ärgata õndsast unenäost luupainajalikku reaalsusse. Ajasin end istukile, ahmisin õhku kopsudesse, mis olid liiga kitsaks jäänud.
Gideon.
Hakkasin peaaegu nuuksuma, kui leidsin ta enda kõrval lebamas, huuled veidi avatud sügavast, ühtlasest hingamisest. Armsam, kes mu südame oli purustanud, tuli mu juurde tagasi.
Jumal…
Vajusin peatsilaua vastu, sundisin end rahunema ja nautima harva rõõmu, et sain Gideoni vaadata enda kõrval magamas. Tema nägu muutus, kui ta valvel polnud, ja tuletas mulle meelde, kui noor ta alles on. Seda oli raske meeles pidada, kui ta oli ärkvel ja kiirgas võimsat tahtejõudu, mis sõna otseses mõttes lükkas mu perseli, kui teda esimest korda kohtasin.
Harraste sõrmeliigutustega pühkisin tintmustad salgud tema põselt eemale, märkasin silmade ja suu ümber uusi kortsukesi. Olin ka täheldanud, et ta on kõhnemaks jäänud. Meie lahusolek oli talle üht-teist maksma läinud, kuid ta oskas seda väga hästi varjata. Või nägin vaid mina teda veatu ja malbena.
Mina ei osanud üldse oma masendust peita. Olin uskunud, et meie vahel on lõpp ja seda märkasid kõik, kes mind nägid, ja sellega oli Gideon kogu aeg arvestanud. Ta kutsuks seda usutavaks valeks. Mina nimetasin seda põrguks ja kuni me ei saanud lõpetada teesklemast, et oleme lahus, elasin selles edasi.
Ettevaatlikult end nihutades toetasin pea käele ja uurisin pahelist meest, kes mu voodit õnnistas. Gideoni käsivarred kaisutasid patja, tuues nähtavale voolitud biitsepsid ja lihaselise selja, mida kaunistasid kriimustused ja poolkuukujulised küünejäljed. Olin ka tema tagumikust kinni äsanud, metsikult kiimas selle katsumisest, kui see vaheldumisi pingule tõmbus ja lõdvenes, kui ta mind väsimatult keppis, oma pikka ja jämedat riista sügavale minu sisse uputas.
Ikka ja jälle…
Liigutasin rahutult jalgu, keha kibeles uuenenud ihast. Kogu oma lihvitud viisakuse juures oli Gideon suletud uste taga kui taltsutamata loom, armastaja, kes kooris mu hinge alasti iga kord, kui armatsesime. Mul polnud kaitsevõimet tema suhtes, kui ta mind puudutas, olin abitu vastu seisma uimastavale rõõmule ajada reied laiali taolise meheliku, kirgliku kuti jaoks…
Gideon avas silmad, vapustades mind oma erksiniste iiristega. Ta viskas mulle laisalt võrgutava pilgu, mille tõttu mu süda löögi vahele jättis. „Hmm… Sul on jälle see kepi-mind ilme näos,” venitas ta.
„Ja see on just sellepärast nii, et sa oled nii väga kepitav,” tulistasin vastu. „Niiviisi sinu kõrval ärgata… nagu jõulukingitus.”
Gideoni suu tõmbus muigele. „Sinu mugavuse huvides olen juba lahti pakitud. Patareid pole vaja.”
Mu rind pinguldus kohutavast igatsusest. Ma armastasin Gideoni liiga palju. Olin pidevalt mures, et ei suuda teda kinni hoida. Ta oli välk pudelis, unistus, mida üritasin oma käes hoida.
Hingasin värinal välja. „Tead, sa oled naiste jaoks isuäratav maiuspala. Hõrk, paned suu vett jooksma…”
„Ole vait.” Gideon keeras end ja tiris mu enda alla, enne kui ma tema kavatsusi taipasin. „Ma olen ropprikas, aga sina tahad mind ainult mu keha pärast.”
Ma vaatasin talle otsa, imetledes, kuidas tumedad juuksed raamisid tema erakordselt ilusat nägu. „Ma tahan südant selles kehas.”
„See СКАЧАТЬ