Töölepingu seadus praktikas. III raamat. Töölepingu lõpetamine ja üleminek. Vastutus. Rakendussätted. Mari Rask

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kaasneda lepingu järgi saadu tagastamiskohustust.

      Ülaltoodu alusel on mõistetav TLS § 82, mille kohaselt töölepingust taganemine on keelatud ja töölepingut saab lõpetada vaid ülesütlemisega.

      1.5. Töölepingu lõppemine ülesütlemisega

      Võlaõiguses reguleerivad lepingu lõpetamist ülesütlemisega VÕS §-d 195–196.

      Võlaõigus ei näe ette konkreetseid aluseid lepingu ülesütlemiseks, vaid kehtestab üldised ülesütlemise põhimõtted. Seega võivad pooled ülesütlemise alused kokku leppida ka lepingus.

      TLS § 83 sätestab, et tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes töölepingu seaduses sätestatud alustel.

      Seega ei ole võimalik töölepingu pooltel kokku leppida töölepingus teisi töölepingu ülesütlemise aluseid ega tugineda ka teistele seadustele.

      Sellise regulatsiooni eesmärk on eelkõige tagada töötaja turvalisus töösuhtes ja anda talle ülesütlemiskaitse. Töötajal peab olema võimalik ette näha, millistel tingimustel saab tööandja töösuhte üles öelda.

      Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kusjuures lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Näiteks on töölepingu pooltel ka pärast töölepingu ülesütlemist õigus nõuda teiselt poolelt töölepingu kehtivuse ajal tekitatud kahju hüvitamist.

      Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Näiteks töölepingu puhul peab töötaja tagastama puhkusetasu, mis on talle ette väljamakstud veel väljatöötamata puhkusepäevade eest.

      1.6. Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel

      Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1).

      Seega töösuhtest tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetk on töölepingu lõppemise kuupäev.

      Sisuliselt tähendab see, et töölepingu lõppemisel peavad töölepingu pooled täitma teineteise suhtes kõik töölepingust tulenevad nõuded.

      • Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale välja kõik väljamaksmata tasud (töötasu, tasu tehingutelt või majandustulemustelt, kasutamata puhkuse tasu).

      • Tööandja peab hüvitama töötajale kõik tööülesannete täitmisega seotud kulud, eelkõige lähetusega seotud kulud.

      • Tööandjal on õigus töötaja töötasust kinni pidada tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ja ettemaksed.

      • Töötaja peab hüvitama koolituskokkuleppe alusel koolituskulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga.

      • Töötaja peab tagastama talle üleantud tööandja vara.

      • Ülaltoodud loetelu ei ole ammendav, kuna töösuhtest võib tekkida väga palju erinevaid vastastikuseid nõudeid.

      Töölepingu lõppemisel muutuvad sissenõutavaks ka töölepingu seadusega ettenähtud leppetrahv (TLS § 74 lg 3) ja töölepingus kokkulepitud leppetrahv (TLS § 77) juhuks, kui töötaja lahkub töölt ette teatamata.

      Kui töölepingu pooled ei täida töölepingu lõppemise päeval teineteise suhtes kõiki töösuhtest tulenevaid nõudeid, hakkab kulgema aegumistähtaeg.

      Vastavalt TsÜS §-le 147 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.

      TsÜS § 135 kohaselt tähtaja kulgemine, ka aegumistähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus.

      Seega algab töösuhtest tulenevate nõuete aegumistähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast töölepingu lõppemist. Kui töölepingu lõppemise päeval jäävad rahalised nõuded täitmata, hakkab järgmisest päevast kulgema ka viivise arvestamine.

      Töösuhtest tulenevate nõuete esitamiseks töövaidluskomisjoni ja kohtusse on kehtestatud järgmised tähtajad:

      – Töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg on neli kuud (ITLS § 6 lg 1). Tegemist on kõigi töösuhtest tulenevate nõuetega pärast töölepingu ülesütlemisega seotud nõuete ja töötasu nõuete.

      – Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat (ITLS § 6 lg 3). Töötasu nõue hõlmab ka viivist.

      Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et ülaltoodud aegumistähtajad hakkavad kulgema järgmisel päeval pärast töölepingu lõppemist vaid nendele nõuetele, mis muutusid töölepingu lõppemisel sissenõutavaks. Kui nõue on muutunud sissenõutavaks varem, siis algas selle nõude aegumistähtaeg kulgema järgmisel päeval selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Näiteks, kui töötajal on saada 2007. a juunikuu töötasu, mille tööandja pidi välja maksma 2007. a 10. juulil, siis hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 2007. a 11. juulist.

      Seega hakkab töölepingu lõppemisele järgnevast päevast kulgema eelkõige viimase kuu töötasu nõude ja kasutamata puhkusenõude aegumistähtaeg.

      Rahaliste nõuete täitmise puhul on seadusandja näinud ette erandi tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise osas (TLS § 31). Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutmise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks(TLS § 84 lg 2).

      Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks(TLS § 84 lg 3) ning kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks(TLS § 84 lg 4).

      Erandite kohaldamine on võimalik vaid juhul, kui töötaja ja tööandja on sõlminud sellekohase kirjaliku kokkuleppe. Kirjalik kokkulepe tähendab töötaja ja tööandja koostatud dokumenti, mis on poolte poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kui töölepingu pooled pole järginud kirjalikku vormi, siis selline kokkulepe on tühine.

      2. Ülesütlemine

      Töölepingu seaduse seletuskirja kohaselt on töölepingu ülesütlemise regulatsiooni puhul tegemist kõige täpsemalt reguleeritud töölepingu lõppemise alusega. Praktikas lõpetatakse enamik töölepinguid kas korralise või erakorralise ülesütlemisega. Seetõttu on töölepingu seaduses sätestatud võimalikult üksikasjalikult ülesütlemise viisid, piirangud, ülesütlemise kord ning selle tühisus ja vaidlustamine.

      Töölepingu ülesütlemisnormistiku võib jagada kaheks lähtuvalt normides sisalduvast regulatsioonist:

      • Ülesütlemisõiguse piiranguid kehtestavad normid. Nende normidega sätestatakse töölepingu ülesütlemise alused, erakorralise ülesütlemise mõjuvad ja olulised põhjused, СКАЧАТЬ